Arhiiv (märts 2012)

Kiirguste ABC

Kolmapäev, 28. märts 2012

Inimese tervisele kahjulikku elektromagnetkiirgust on kahte liiki: madalsageduslik kiirgus ja kõrgsageduslik kiirgus. Mõlemad neist on ohtlikud, põhjustavad vähkkasvajaid ning on võimelised ka korraga kiiritama, s.t. nii madalsageduslik kui ka kõrgsageduslik kiirgus suudavad eksisteerida koos.

Lihtne näide: Enamus inimesi saavad kiiritust nii vastasmaja katusele paigaldatud kõrgsageduslikku kiirgust väljutavast mobiilsideantennist kui ka mõnest madalasageduslikku kiirgust kiirgavast tarbeseadmest — vana monitor, arvutikast, sülearvuti, kellraadio, lamp vms. Sellises olukorras, kus kiirgusallikaid on samaaegselt mitu, saavad inimese elutähtsad rakud rohkem kahjustusi.

1. Madalsagedusliku kiirguse (MSK) allikad. Nende kiirgus ulatub meetrite kaugusele:

  • Elektrikapid, elektriliinid, kõrgepingeliinid, tänavavalgustuse kaablid, pikendusjuhtmed jne.
  • Bürooseadmed: valgustid, lambid, arvutid, monitorid, faksid, paljundusmasinad, kohvimasinad, elektriradiaatorid, adapterid jne.
  • Kodumasinad: kellraadio, televiisor, raadio, külmik, kuivati, nõudepesumasin, triikraud, föön, tolmuimeja jne.

Et teada, kui palju mingi elektriseade kiirgab ja kui kaugele peaks temast hoiduma, on vaja elektriseadmeid mõõta. Madalsagedusliku kiirguse tuvastamise jaoks kasutatakse gaussmeetrit.

NB! Mõõtmisseadme kasutamine on hädavajalik, sest muul viisil elektromagnetkiirgust lihtsalt ei avasta – ta on nähtamatu, lõhnatu ja maitsetu. Gaussmeetrit on võimalik rentida või osta siit või tellida mõõtmisteenus oma kontorisse või koju. Vaata ka gaussmeetri demonstratsioonvideot.

Inimene ei tohiks viibida madalsageduslikus kiirgusväljas, mis on suurem kui 2 mG (milliGauss) rohkem kui paar sekundit. Veelgi täpsemad juhtnöörid ja soovitused on käesoleva lehekülje lõpus. Soovitame teksti tervikuna läbi lugeda.

2. Kõrgsagedusliku kiirguse (KSK) allikad. Nende kiirgus ulatub sadade meetrite kaugusele:

Hetkel on maailma kõige suuremateks kõrgsagedusliku kiirguse allikateks mobiiltelefonid ja mobiilsideantennid (näevad välja valge kitsa ristküliku moodi). Selliseid on täis terve linn ja majade katused. Viimasel ajal paigaldatakse neid ka Lasnamäe kortermajade maga- mistoaakendele.

foto: Õhtuleht

Mobiilsideantennid töötavad 24×7 ja on nii võimsad, et suudavad signaali paari kilomeetri kaugusele saata ja sealt tagasi tuleva signaali ka kinni püüda. See tähendab aga seda, et inimesed, kes elavad ja/või töötavad mobiilisideantennist kümnete meetrite kaugusel, on kiirguse sees, mis on 10,000 kuni 10,000,000 korda tugevam sellest, mis on vajalik telefonikõne tegemiseks. Enamasti on aga mobiilsideantenne kõrvuti mitu, sest Eestis on kolm mobiilsideoperaatorit, kes kõik võistlevad parima leviala nimel.

Eestis tegutsevad mobiilsideoperaatorid räägivad, et muretsemiseks pole põhjust, kuna ühe mobiilsideantenni võimsus on ca 30-50W. Aga ütlemata jäetakse tõsiasi, et kui katuse peal on kolme erineva operaatori mobiilsideantennid, annab see tegelikult kokku 150W ehk elektromagnetkiirgus on kumulatiivne – kiirgused on omavahel liidetavad. Täiendavalt kasutatakse ka suundantenne, mille 17 dB tugevuse signaali ühte punkti koondamisega saavutatakse kiire võimsuseks kW ehk 1000W.

Ülal tabelis antud väärtused kehtivad ainult ühe mobiilsideantenni kohta. Kui neid antenne on katusel mitu, suurenevad ka numbrid vastavalt.

EESTIS JA MUJAL MAAILMAS KEHTIVAD NORMID

Eesti nagu ka paljud teised Euroopa riigid lähtub kiirguse kaitse komitee ehk ICNIRP’i poolt 1998. aastal kinnitatud juhtnööridest. Ja kuigi Euroopa Parlament juhtis juba 2008. aastal ICNIRP’i tähelepanu sellele, et need piirmäärad ei kaitse ju lapsi ega seenioreid, pole ICNIRP midagi ette võtnud. Ka on nad tagasi lükanud mitmete tähtsate ja ulatuslike uurimistööde tulemused. Tagamaadest nii palju, et kõnealune organisatsioon esindab eelkõige elektroonikaseadmete tootjate huve.

Kõige suurem probleem praeguste piirnormide juures on see, et ICNIRP kehtestas praegu kehtiva piirnormi peale seda, kui nad olid uurinud ainult 6 minutit kestnud mobiilikiirguse mõju. Reaalses elus on aga mobiilsideantennid kõikjal meie ümber ja huugavad 24h järjest.

Aastal 2007 uuris temaatikat ka sõltumatute teadlaste grupp (Bio-Initiative), kes töötas läbi kogu tolle ajani teada olnud informatsiooni ja teostatud epidemioloogiliste uuringute tulemused. Oma lõppraportis, mis on kokku 610 lehekülge pikk, jõudsid nad järeldusele, et hetkel kehtivad piirmäärad on ebaadekvaatsed, sest ei kaitse avalikkust, ning soovitasid, et kumulatiivset kõrgsageduslikku kiirgust (kõike kokku) ei tohiks tänaval/õues olla rohkem kui 1000 μW/m² ja siseruumides mitte rohkem kui 100 μW/m².

Veelgi rangema hinnangu on andnud Saksamaa Ehitusbioloogia Instituudi teadlased:

Kuid mobiilsideantennid pole ainsad kõrgsagedusliku kiirguse allikad. Meie ümber on ka palju WiFI ehk traadita interneti võrke, digiTV levi, viimasel ajal väga populaarseks muutunud juhtmeta lauatelefone (DECT), bluetooth seadmeid ning nende võrke. Mõnda aega tagasi selgus ka, et Eesti Energia kavatseb üle Eesti paigaldada 600 000 uut kaugloetavat elektriarvestit, mis edastavad näitusid mitu korda minutis kõrgsageduslikku kiirgust kasutades. Peale seda, kui KaitseOmaTervist.ee oli märtsis 2012 häirekella löönud ja teemat kajastati nii ajalehtedes kui ka Kanal2 Reporteris, teatas Eesti Energia, et kavatsevad nüüd kasutusele võtta hoopis teistsugused arvestid. Sellised, mis on kiirgusvabad ja edastavad näitusid elektrijuhtmeid pidi. Loe siit: LUGU nr. 1, LUGU nr. 2, LUGU nr. 3

Saamaks teada, palju on kõrgsageduslikku kiirgust Sinu kodu/töökoha ümbruses ja sees, on vaja kasutada spetsiaalset kõrgsagedusliku elektromagnetkiirguse mõõturit. Selle võid rentida või osta siit või tellida meilt mõõtmisteenuse. Seejärel on juba võimalik leida lahendus, kuidas seda kiirgust varjestada nii, et olemine oleks turvaline või et vähemalt magamistoas oleks kõik ohutu ning saaks hommikuks korralikult välja puhata.

ELEKTROMAGNETKIIRGUSE MÕJU INIMESELE

Elektromagnetkiirgus omab termilist (kuumutavat) ja mitte-termilist mõju. Kuigi need mõjud esinevad reeglina koos, peetakse mitte-termilist mõju 3-4 korda kahjulikumaks kui termilist mõju. Juba eespool nimetatud ICNIRP on arvesse võtnud ainult termilisi uuringuid, ja ignoreerinud teadustöid, mis kirjeldavad mitte-termilisi mõjusid. Aga mis on ikkagi nende kahe mõju erinevus?

Elektromagnetkiirgust nimetatakse ka mikrolainekiirguseks. Täpselt seda sama kiirgust kasutades kuumutab tavaline kodus olev mikrolaineahi toitu. Toit soojeneb seetõttu, et mikrolainekiirgus kiiritab toidus olevaid veemolekule, mille tulemusena need tuliseks lähevad. Sarnane protsess, kuid mõnevõrra madalamatel temperatuuridel leiab aset ka inimese kehas, kui ta elektromagnetkiirguse sees on. See toimub seetõttu, et inimese keha koosneb 65-70% ulatuses veest, aju koguni 88% veest.

Terve inimese aju kaitseb aju-vere barjäär, mis valikuliselt laseb veres olevaid toitaineid läbi, kuid mürkained hoiab ajust eemal. Eksperimendid noorte laborirottide peal aga näitasid, et kõrgsageduslik tavaline mobiiltelefonikiirgus nõrgestas oluliselt aju-vere barjääri, võimaldades veresoontest albumiini lekkimise nendesse ajupiirkondadesse (neuronite ja gliia rakkude juurde), kus seda vaja poleks. Alljärgneval roti aju ristlõike pildil paremal on need näha mustade laikudena. Vasakpoolsel normaalse aju pildil ei ole näha albumiini lekkeid ega muid kahjustusi. Albumiini esinemine ajukoes viitab sellele, et veresooned on saanud kahjustada ja aju on kaotanud osa oma kaitsevõimest. Selline neuronite kahjustus ei oma koheseid tagajärgi, kuid pikemas perspektiivis võib põhjustada haigusi, mis on seotud neuronite taandarenemisega. Faktiliselt on tänapäeval teada, et Alzheimeri ja Parkinson’i tõve haigetel on kõigil aju-vere barjääri kahjustused. Kuna inimese ja roti neuronid ning aju-vere barjäär on ühesugune, on tegemist arvestatava leiuga.

AJU-VERE BARJÄÄR JA D-VITAMIIN

Mõni aasta tagasi selgus, et D-vitamiin aitab kaitsta ja teatud juhtudel ka taastada aju-vere barjääri. D-vitamiini positiivset mõju märgati multipleks skleroosi, Alzheimeri ja Parkinson’i haigetel. Eestis on päiksest saadava D-vitamiiniga probleeme, sest nagu selgus 2009. Tartu Ülikooli uuringust, on 73% eestlastel isegi suve lõppedes D-vitamiini puudus. Põhjuseks asjaolu, et geograafiliselt paikneb Eesti 57. ja 60. laiuskraadi vahel. Kuna päike liigub madalalt, on päikese UVB-kiirgus efektiivne vaid ajavahemikul 10:00—14:00, kuid sedagi võib piirata pilvisus. Seega ei jää muud üle, kui võtta toidu kõrvale D-vitamiini tablette. Probleem on aga selles, et head ja ilma säilitusaineteta D-vitamiini on Eestis peaaegu võimatu leida, seetõttu hakkas KaitseOmaTervist ise maale tooma firma Lamberts D-vitamiini tablette, mis on puhtad ja sobilikud ka lastele ning allergikutele. Osta saab siit. D-vitamiini sisaldus veres peab aastaringselt olema 50-65 ng/ml (125 kuni 163 nmol/L), seda on võimalik vereanalüüsiga kontrollida. Seda, kus ja kuidas vereanalüüsi teha saab, saad teada siit.

Paljud inimesed on abi saanud ka tervislikust savist ehk kaltsiumbentoniidist. Rohkem infot selle kohta loe siit.

MOBIILIKIIRGUSE MÕJU LASTELE

Alljärgnevalt on näidatud, kui suur on mobiiltelefonikiirguse ulatus täiskasvanu, 10-aastase ja 5-aastase lapse peas. Kõrvaääres hoitud telefoni kiirgus tungib läbi kolju. Täiskasvanu puhul on mõjutatud 25% ajust, 10-aastase lapse puhul on kiirguse mõju 50% ajule ja 5-aastase lapse puhul on mobiilikiirguse “leviala” koguni 75%.

Mida noorem on laps, seda tugevamalt mobiilikirgus tema organismi ründab, sest lapse pea ja aju on väiksem. Ka koljuluu on õhem. Seetõttu on kriitiline, et nooremad kui 16-aastased lapsed ei teeks pikki telefonikõnesid, kuna tagajärjeks võib olla ajukasvaja või leukeemia. Just samal põhjusel on Belgia, Prantsusmaa, Soome, Saksamaa, Venemaa ja Rootsi avalikult teatanud, et ei soovita lastel mobiiltelefone kasutada. Paljudes koolides on lubatud ainult SMS-sõnumite saatmine. Ka on kinni keeratud traadita interneti ehk WiFI võrgud. Eesti teadlasi ja meditsiinitöötajaid ei paista see teema aga kahjuks huvitavat. Ilmselt on kasulikum tegeleda tagajärgede ravimisega.

Ära unusta liitumast ka meie TASUTA uudiskirjaga, siseta oma eesnimi ja e-postiaadress paremalpool asuvasse kasti ning vajuta kollast nuppu.

Mobiilikiirguse uurimine lõpetatud

Esmaspäev, 19. märts 2012

Reedel, 16. märtsil 2012 teatas Rahvusvaheline Vähiuuringute Keskus (IARC), et mobiilikiirgust on juba piisavalt uuritud ja edasisi uuringuid pole enam mõtet finantseerida. Naljakas on selle uudise juures aga asjaolu, et täpselt 8 kuud tagasi (juuli 2011) tegi just see sama Rahvusvaheline Vähiuuringute Keskus (IARC) avalduse: „Tutvunud erinevate viimaste aastate avalike epidemioloogiliste uuringutega, leidis IARC’i ekspertgrupp Lyonis (Prantsusmaal), et mobiilikiirgus liigitub kategooriasse 2B ehk mobiilikiirguse kantserogeensus inimestele on tõenäoline.„

„See on esimene kord, kui IARC ja Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO) mobiilikiirgusele tõsisemalt tähelepanu pööravad. Ja kuna IARC on WHO enda allüksus, siis võime loota, et edaspidi pöörab WHO veelgi rohkem tähelepanu IARC’i avaldustele ja ignoreerib oma senist allikat ICNIRP’i, kes on endiselt veendumusel, et mobiiltelefonid ei kujuta inimeste tervisele mitte mingisugust ohtu. Irooniline on aga see, et ICNIRP’i teaduskomisjoni kuuluvad ainult mobiiltelefonitootjate (Nokia, Alcatel-Lucent, Motorola, Siemens jne) esindajad. Loomulikult ei saa nad tunnistada, et nende tooted on ohtlikud. „ kommenteerisime uudist 7. juulil 2011 KaitseOmaTervist.ee lehel.

Interphone töötas enam kui tosin aastat ja uuringutele kulus 19 miljonit eurot. 16. märtsil avaldati viimane, tööd kokkuvõttev raport, milles on reaalset teksti vaid 4.5 lehekülje jagu (koos sissejuhatuse ja lisadega kokku 13 lk). Raport on sõnastatud väga ettevaatlikult, jutt on ümmargune.

Kuigi Interphone’i raport avaldati alles 4 päeva tagasi, on dokumendi päises näha 03.10.2011 kuupäeva. See tähendab seda, et surve mobiilikiirguse mõjude uurimise lõpetamiseks sai alguse vahetult pärast juulis tehtud avaldust, et mobiilikiirgus liigitub 2B kategooriasse – tõenäoliselt on katserogeenne.

On otsustatud, et suur osa Interphone’i tööst – nende uuringud / avastused / leiud / andmed jäetakse nüüd riiulile seisma, neid ei analüüsita enam edasi. IARC (NB!! vähiuuringute keskus) loobub ka parootise (kõrvasüljenääre) kasvajate uurimisest. Seetõttu pole raportis midagi mainitud Iisraeli Interphone osakonna leitud mobiilikiirguse ja süljenäärmete (suuõõnne) vähi seosest. Vaata pilti allpool.

IARC teatas oma koduleheküljel Interphone’i sulgemisest reede (16.03.2012) õhtul, vaikselt. Pressiteadet ei tehtud.

parootis

parootis


Vastutust välistav klausel