Arhiiv (juuni 2012)

Eesti koos teiste riikidega valmistub kuudepikkuseks elektrikatkestuseks

Esmaspäev, 25. juuni 2012

10. märtsil 2006. teatas USA kosmoseagentuur NASA, et mõne aasta pärast on oodata väga intensiivset päikesetormi – „See saab olema suurim, mida 50 aasta jooksul näinud oleme.“
Järgmise, tõsisema häire väljastas NASA avalikkusele 4 aastat hiljem- alles 2010. juunis: „Päike on hakanud sügavast unest ärkama ning järgmise paari aasta jooksul ta aktiivsus suureneb. Maad tabab siis võimas laetud osakeste voog, mis võib tundlikud elektroonikaseadmed segamini lüüa ning pikaajalisi elektrikatkestusi tekitada. Kriitiline periood on 2012. detsember kuni 2013. juuni.“

Selline paarilauseline avaldus oli mõeldud avalikkusele, kuid riikide (s.h. ka Eesti) valitsused on teemaga detailsemalt kursis olnud juba mitu aastat. Seda ilmestab hästi tõsiasi, et samal kuul (juuni 2010), kui NASA oma tähelepanunõudva avalduse üldsusele teatavaks tegi, oldi Eestis juba jõutud heaks kiita Tagamaa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Tegemist on siis paigaga Kiisal, kus praegu käivad Eleringi avariireservelektrijaama ehitustööd. 2013. jaanuaris algab katseperiood ning märtsiks peaks esimene 110 MW plokk olema valmis avariiolukorras Eesti elektrisüsteemi toimimist tagama. Elektri tootmiseks kasutatakse diiselgeneraatoreid ja maagaasi. Projekti kogumaksumus 135 000 000 EUR ehk vanas rahas 2 miljardit krooni.

avariireservelektrijaam

Avariireservelektrijaam (foto: Elering)

Kuigi projekti kirjeldavad tekstid ja illustreerivad pildid on professionaalselt tehtud, võib ikkagi juhtuda, et see kõik on maha visatud raha, ja eesti rahvale ei tule sellest mingit kasu. Lähemalt allpool.

Läti ja Soome keeldusid Eestit aitamast

Eesti päris oma avariireservelektrijaama ehitamise vajadus kerkis päevakorda alles siis, kuid Läti energiafirma Latvenergo oli teinud teatavaks, et 2012. aasta viimases kvartalis nemad kriisolukorras elektrit enam Eestile ei müü, sest neil läheb seda endal vaja. Ühesõnaga, Latvenergo ei soovinud enam pikendada Eleringiga varem sõlmitud lepingut, mille objektiks oli Eesti elektrisüsteemi stabiilsuse tagamine avariide korral. Avariielektri andmisest Eestile keeldus ilmselt ka EstLink kaabli otsas olev Soome, kuid see väide pole veel ametlikku kinnitust leidnud.

Kuidas on päike ja elektrivõrk omavahel seotud?

Päikeseplekid (erinevas suuruses mustad alad, mis kerkivad päikese pinnale) on loendatud ja neil on oma järjekorranumber. Väiksemad plekid kaovad päikese pinnalt tundidega, kuid suuremad püsivad seal pikemat aega. Aeg-ajalt näitab mõni selline plekk ka oma jõudu, kui temast purskub välja koronaalne aine (CME) ehk loide ehk päikesetuul, mis sisaldab endas ka laetud osakesi. Kui need laetud osakesed satuvad lendu Maa suunas ja jõuavad Maa atmosfääri, näeme me taevas virmalisi.

Purse päikeselt

Purse päikeselt

Tartu observatooriumi astrofüüsika osakonna vanemteadur Indrek Kolka selgitab:

Kui laetud osakeste voog – prootonid ja elektronid – jõuab Maa pihta, hakkab rolli mängima Maa enda magnetväli, mis toimib püünisena, ning osakesed hakkavad mööda Maa magnetvälja jõujooni magnetpooluste poole liikuma. Liikumisel tekitavad nad omakorda magnetvälja, ja kui see on Maa magnetväljaga vastastikuses mõjus, üks häirib teist, siis just muutuv Maa magnetväli, kui see lõikub elektrienergia ülekandeliinidega, võib tekitada lisavooluimpulsi ning ülekandeliinid, transformaatorjaamad ja mis iganes kaitsmed lüüakse välja.“

KaitseOmaTervist.ee jätkab: Isegi elektriseadmed, mis pole vooluvõrku ühendatud, võivad läbi põleda, sest elektromagnetpulss on igal pool õhus, mitte ainult juhtmetes. Seetõttu pelgalt elektrikaitsme välja lülitamine ei pruugi aidata. Elektrienergia tarbijateni viimise nõrgad kohad on alajaamad, transformaatorid ehk pingemuundurid ning igasugused elektrikapid, mis pole korralikult maandatud.

(NB! Elektromagnetpulsi eest maandamine on keerulisem kui tavaline maandamine, sest valesti tehtud lahenduse puhul põleb elektrikapp kiiremini maha, kui ilma maanduseta.)

See tähendab seda, et olenevalt päikesel toimunud purske suurusest võib mõnes riigis vool olla ära mitu kuud või koguni aastat. Miks? Selline katastroof mõjutab kõiki riike, ja need tehased, kes vajalikke varuosasid toodavad, ei suuda nõudlust tükk aega rahuldada. Tekivad järjekorrad, mille eesotsas istuvad rikkad riigid. Vaesemad saavad oma jupid kätte siis, kui nende kord kätte saabub.

Juhul kui Eesti alajaamad ka maha põlevad, pole eesti majapidamistele Kiisal asuvast avariielektrijaamast mingit kasu ja Eestis toodetud avariielekter müüakse Estlink kaablit pidi hoopis Soome ja Rootsi.

Loodetavasti on Eesti elektrisüsteem siiski kaitstud ja me elame rõõmsalt edasi, kuid võiksid välja mõelda plaani B juhuks, kui päikene ikkagi purskab, vool kaob, väljas on miinuskraadid ja paks lumi.

Kindlasti liitu meie tasuta uudiskirjaga, et olla kursis järgmiste uudistega.

Loe ka meie artiklit: Nimekiri asjadest, mis kaovad võimsa päikesepurske (CME) korral poeriiulitelt esimesena


Vastutust välistav klausel