Arhiiv (oktoober 2012)

Aeg luua mehhanism Riigikogu ja Valitsuse tagasikutsumiseks?

Pühapäev, 7. oktoober 2012

Kuigi väidetavalt kuulub võim rahvale (kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas), pole see tegelikkuses nii, sest meie oma riigi põhiseaduses puudub mehhanism rahvaalgatusteks, millega oleks võimalik kutsuda tagasi Riigikogu liikmeid ja valitsusliikmeid. Ka ei saa kodanikud hetkel maha hääletada halbu seadusi või teha nendesse omapoolseid parandusettepanekuid.

Eestlaste sellist pigem orja staatuses elamist-olemist kinnitas 13.10.2011 ETV saates „Terevisioon“ vandeadvokaat Jüri Raidla: „Rahvaalgatust Eesti põhiseaduses ei ole mehhanismina üldse olemaski. Ja seetõttu ka allkirjade kaudu ei ole võimalik mingit seadust Eestis vastu võttu.“

Kuula Jüri Raidla vastust Urmas Vaino küsimusele siit (kliki kolmnurgale):

Jüri Raidla jättis aga Urmas Vainole mainimata, et olles ise olnud 1991. aastal Justiitsminister Edgar Savisaare valitsuses ja praeguse Põhiseaduse valmimise juures, on osa süüd temal, miks sellist mehhanismi põhiseadusesse ei pandud, sest selle vajadusest ja võimalikkusest oldi tol ajal vägagi teadlik.

Paljud ei tea ka seda, et Vabadussõja abil iseseisvunud Eestis võeti 1920. aastal vastu põhiseadus, täisnimetusega Eesti Vabariigi Põhiseadus (lüh.: EV PS), mille paragrahv 31 sätestas järgmist:

„Rahvaalgatamise korras on kahekümneviiel tuhandel (25 000) hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antaks, muudetaks või tunnistataks kehtetuks. Sellekohane nõudmine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule. Riigikogu võib eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata. Viimasel juhtumisel pannakse eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks rahvahääletamise korras. Tunnistab rahvahääletusest osavõtjate enamus eelnõu vastuvõetuks, omab ta seadusliku jõu.”

Ühesõnaga, esimese Eesti Vabariigi ajal oli rahvaalgatamise mehhanism kenasti olemas, kuid taasiseseisvunud Eesti põhiseadusest jäeti see mehhanism välja.

RAHVA LOLLITAMINE EESTI MOODI

Naljaks on see, et kui rahvaalgatamise mehhanism jäi 3. juulil 1992.a kehtima hakanud põhiseadusest välja ilmselt Keskerakonnaga seotud isikute soovil, siis aastal 2003 oli just Keskerakond see, kes nüüd ise väga tahtis, et kodanikele antaks võimalus seaduseelnõude algatamiseks, kui selleks on kogutud vähemalt 25 000 allkirja.

Riigikogule põhiseaduse muudatuse eelnõu esitanud 25 keskfraktsiooni saadikut põhjendasid seda soovi nii: „Meie soov on laiendada Eesti kodanike õigusi ja anda neile võimalus seaduseelnõude algatamiseks, eriti Euroopa Liidu tingimustes.“
Selle soovi jättis Juhan Partsi (IRL) juhitud 3R’i koalitsioon (Res Publica, Rahvaliit ja Reformierakonna) rahuldamata.

Liigume ajas edasi. 2005. aastal püüdsid keskerakondlased uuesti rahvaalgatamise eelnõud läbi suruda, kuid taaskord lükati see 3R’i ehk Res Publica, Rahvaliidu ja Reformi poolt tagasi.

NÜÜD! PANE TÄHELE!

2006. a oktoobrikuus toimus midagi väga veidrat: Nüüd algatasid rahvaalgatuse mehhanismi võimaldamise eelnõu just nimelt Reformierakond, Rahvaliit ja Keskerakond, kuid vastu olid Sotsiaaldemokraadid, Isamaaliit ja Res Publica fraktsioon.
NB! Alles 1 aasta tagasi olid selle sama eelnõu vastu hääletanud mõlemad, nii Reformierakond kui ka Rahvaliit, aga nüüd äkitselt oldi selle poolt. Millest selline meelemuutus, kui tohib küsida? Kas rahvale tehakse lihtsalt tsirkust? Kas Eestist väljaspoole püütakse jätta muljet, et meil siin toimib tõeline demokraatia?

2008. aastal esitab jälle Keskerakond rahvaalgatuse eelnõu, mille Andrus Ansipi valitsus tagasi lükkab.

Mis toimub? Midagi on mäda Eesti riigis. Võtame asja lühidalt kokku:

1992: Keskerakond võtab põhiseadusest rahvaalgatamise mehhanismi välja.

2003: Keskerakond esitab rahvaalgatamise mehhanismi eelnõu. Vastu on Res Publica, Rahvaliit ja Reform.

2005: Keskerakond esitab uuesti rahvaalgatamise mehhanismi eelnõu. Vastu on Res Publica, Rahvaliit ja Reform.

2006: Reform, Rahvaliit ja Keskerakond esitavad koos rahvaalgatuse mehhanismi eelnõu. Vastu on Sotsid, Isamaaliit ja Res Publica fraktsioon (nad polnud veel omavahel liitunud).

2008: Keskerakond esitab uuesti rahvaalgatamise mehhanismi eelnõu. Vastu on Reform, Isamaa ja Res Publica liit ning Sotsiaaldemokraadid.

Kuigi pealtnäha jääb mulje, et meil on väga hoolivad parteid, nullib selle mulje ära tõsiasi, et ükski nendest ei algatanud rahvaküsitlust ehk referendumit, et rahva enda käest selles küsimuses vastust saada. Rahvaküsitlusi polegi meil eriti tehtud. Viimane oli siis, kui EL’iga liitumise üle otsustati. Muudes asjades riiki tema oma rahva arvamus eriti ei huvita. Ka euroraha suruti vägisi peale: „Euro kasutuselevõtu asetamine rahvaküsitlusele võib salvata valusalt Eesti rahvusvahelist usaldusväärsust, hoiatas Eesti Pank.“ Selline lause tuletab surmkindlalt meelde George Orwell’i „Loomade farmi“ Napoleonit. Ja väga sarnane sellele on ka Jürgen Ligi 2. oktoobri 2012 väljaütlemine: „Teeme kiirendatud korras ESM-i makse, et näida usaldusväärsena.

Rahval on aeg teha otsustav samm, et rahvaalgatuse mehhanism saaks lõpuks ometi põhiseadusesse kirja

Kuigi allkirjade kogumine ei anna hetkel Eesti riigis õigust seadus- eelnõu esitamiseks, peame kuskilt pihta hakkama. Liitu Facebookis lehega http://www.facebook.com/RahvaalgatuseMehhanism ja kutsu ka oma sõbrad sinna. Arutame seda teemat seal ühiselt edasi ja kui meid saab kriitiline mass kokku, esitame Riigikogule seaduseelnõu, mille nad lihtsalt peavad vastu võtma.

Sellest, mida sinna eelnõusse täpselt kirjutada ja kuidas edasi talitada, arutame ühiselt edasi Facebookis. Eakamad inimesed, kel Facebooki konto puudub, kuid toetavad seda ühisettevõtmist, saavad oma nime lisada käesoleva artikli all kommentaarina.

NB! Kui me kodanikena oleksime selle rahvaalgatamise mehhanismiga varem pihta hakanud, oleksime saanud kaasa rääkida euroraha, ESM’i ja elektrituru avanemise teemadel. Aga parem hilja, kui mitte kunagi.


Vastutust välistav klausel