Arhiiv (detsember 2012)

Ellujäämine kortermajas, kui puudub elekter, keskküte, kraanivesi ja kanalisatsioon

Esmaspäev, 17. detsember 2012

Kriisiolukorras ei pruugi linnast välja saamine õnnestuda, sest sahameeste prioriteet number üks on ikkagi nende oma pere turvalisuse ja ellujäämise tagamine. Alles pärast seda tulevad nad tööle, kuid siis võib olla juba lootusetult hilja, sest lumes kinni olevad autod on kogu linna ära ummistanud ja sahkadel pole liikumiseks enam ruumi.

Linnast põgenevad autod täielikus lumelõksus

Isegi kui lumetormi pole, tehakse palju liiklusavariisid. Ning selle asemel, et lihtsalt andmeid vahetada ja minema sõita, tulevad ülinärvilised juhid autodest välja ja hakkavad ennast üksteise peal välja elama. Halvemal juhul võetakse käiku ka rusikad ja minnakse karvupidi kokku. Aga tõsiasi, et oma tegevusega või tegevusettusega on nad põhjustanud kilomeetrite pikkuse autodekolonni, neid ei häiri.

Samamoodi nagu autojuhid ei pääse kuhugi liikuma, on raskes olukorras ka ühistranspordi kasutajad, sest trollid ja trammid on vooluta ning bussid on kas tohutult ülerahvastatud või liiklusummikutes kinni.

ELLUJÄÄMINE LINNAKORTERIS

Kui midagi on juhtunud või on mingi aimdus või sisetunne, et varsti juhtub, siis tuleks kohe vann vett täis lasta. NB! Vanni tuleb vett koguda ka siis, kui tegelik plaan on linnast lahkuda. Seda selleks, et kui linnast lahkumine siiski ei õnnestu, on Sul vajalik veevaru ikkagi olemas. Lisaks vannile võiksid vett koguda ka purkidesse, pudelitesse, tühjadesse õllepurkidesse, pottidesse, kaussidesse, klaasidesse, tassidesse jne.

Vett keeta ja toitu valmistada on võimalik gaasipõleti, priimuse ning puugaasipõletiga. Sellest, kuidas neid vahendeid korteritingimustes kasutada ja mõnda neist ka ise meisterdada, räägime nüüd lähemalt:

1. Gaasipõleti: müüakse matkapoodides ja Prismas. Muude poekettide kohta ei oska hetkel infot anda.

2. Tavaline priimus: müüakse matkapoodides, kütuseks kasutatakse ehituspoodides müüdavat 1-liitrises pudelis denatureeritud piiritust. Võimalik on kasutada ka odavamat biokaminavedelikku. Priimus ise näeb välja selline:

3. Puugaasipõleti: KaitseOmaTervist.ee lemmik, sest sellega on võimalik keeta vett, valmistada süüa ja kütta tuba. Põletit ennast on lihtne valmistada ja kui kõik on õigesti tehtud, põleb leek peaaegu sama puhtalt kui gaasipõletil ja priimusel. Kütuseks sobivad paljud materjalid: puidugraanulid, kütte- ja kaminapuude laastud, paber, papp, puulehed jne.

Puugaasipõleti koosneb kahest konvservipurgist, millest üks on teise sees, ja põlemine näeb välja selline:

Puugaasipõleti valmistamine oapurgist ja Coca-Cola purgist:

Veel üks hea näide:

Mõni puugaasipõleti versioon näeb ette ka sisemise purgi põhja väikeste aukudega tegemist. Proovi ja katseta ise erinevate prototüüpidega. Põleteid valmista kohe mitu tükki, sest siis saad mõned ka oma naabritele anda, kui nad hädas on.

NB! KaitseOmaTervist.ee ei vastuta Sinu tuleohutuse ega võimalike kahjude eest. Käesoleva informatsiooni kasutamine on ainult Sinu enda vastutusel. Igasuguse tulega “mängimisel” tuleb olla ettevaatlik, et Sa ennast ja teisi ei vigastaks, tulekahju ei põhjustaks, maja põlema ei paneks, kolmandate isikute vara ei kahjustaks jne. Hoolitseda tuleb ka ruumide tuulutamise eest, et vingugaas Sind ja Su pereliikmeid igavesse unne ei suigutaks.

Kui vee-, toidu- ja soojamured on mõneks ajaks ületatud, on vaja lahendus leida ka kanalisatsiooni puudumise probleemile. Siin on kaks varianti: ehituspoodides müüdav kuivkäimla või ämber.

Vaata Reporteri videot sellest, kuidas 2008. a Annikoru külas 4 päeva elektrita kortermajades elati:

Kui see artikkel tundus Sulle huvitav ja soovid edaspidi meie artikleid oma e-postiaadressile saada, siis liitu meie tasuta uudiskirjaga siin.

Samal teemal loe ka: Sinu ja su pere kaitsmine päikesepurskest põhjustatud tuumakatastroofi korral ja Elektroonika kaitsmine päikesepurske eest nii, et need pärast ka töötavad


Sinu ja su pere kaitsmine päikesepurskest põhjustatud tuumakatastroofi korral

Neljapäev, 13. detsember 2012

Kuigi Facebooki mittepääsemine voolu kadumise korral võib paljudele olla tõeliseks katastroofiks või koguni maailmalõpuks, peaksime siiski muretsema nende 439 tuumaelektrijaama pärast, millest 7 või 8 võivad magnettormide tõttu „õhku lennata“ nagu jaapanlaste Fukushima. Mida siis teha ja kuidas selleks valmistuda?

Euroopas on 185 tuumaelektrijaama. Eestile lähimad on 150 km kaugusel Soome Loviisa ja Narvast 79 km kaugusel Sosnovõi Boris paiknev Leningradi tuumaelektrijaam. Viimane muide on sama tüüpi elektrijaam nagu oli 1986. a õhku lennanud Tsernobõl. Käesoleval aastal, 06. veebruaril oli aga Peterburi elektrijaamas „pisike rike“, mille tulemusena taevas valgeks lõi. Õhtulehes ilmunud teksti ja videot selle kohta näeb siit.

Tuumaelektrijaamad Eesti naabruses

KA TUUMAJAAMAD VAJAVAD ELEKTRIT

Tuumaelektrijaamade reaktorites paiknevat uraani hoitakse pidevalt kriitilisel piiril. Seda tehakse teadlikult ja sihilikult eesmärgiga keeta vett, mille aur omakorda generaatori turbiinilabadele edasi liigub ja seeläbi elektrit toodab. Tuumakatastroofist ehk reaktorite tuuma sulamisest oleme koguaeg vaid ühe sammu kaugusel. Et seda aga ei juhtuks, on elektrijaamadel olemas oma jahutussüsteem, mis pumpab tuuma jahutamiseks värsket vett pidevalt juurde. Aga kust saab see jahutussüsteem oma elektrivoolu kriitiliselt tähtsate veepumpade tööshoidmiseks?

Tavatingimustes võetakse tuumaelektrijaama jahutussüsteemi veepumpade vool üleriigilisest elektrivõrgust, s. t. ei kasutata seda elektrivoolu, mida jaam ise kohapeal toodab. Suurte elektrikatkestuste ja muude probleemide korral peaksid automaatselt käivituma diiselgeneraatorid, millede jaoks jätkub kütust täpselt 7 päevaks. Väga suure häda korral püütakse veepumpasid töös hoida jaama enda toodetud vooluga. Nii taheti teha ka Fukushimas, kuid siis olid juba muud probleemid üle pea kasvanud – avariitehnika ei töötanud korralikult jne.

Plahvatus Fukushima tuumaelektrijaamas


MIDA FUKUSHIMA MAAILMALE ÕPETAS

1. Isegi targad jaapanlased ei suuda ära hoida tuumakatastroofi, mille põhjustab looduskatastroof.

2. Avariigeneraatorid jäid vee alla, ega käivitunud. Veepumbad ei saanud voolu.

3. Reaktoreid taheti hakata jahutama mereveega, kuid valitsus ei andnud selleks luba, sest olukorra tõsidust ei mõistetud ja arvati, et küll kõik varsti korda saab. Merevesi oleks kallihinnalisi reaktoreid kahjustanud. Hiljem luba siiski anti.

4. Erinevate otsustega venitamine põhjustas jaamas mitmeid plahvatusi.

5. Jaapanlaste versiooni kohaselt oli õnnetuse suuruseks vaid L4. Hiljem tunnistati, et see oli L7 ehk maksimum.

6. Jaapani valitsust ja kriisijuhte on rahvusvaheliselt kritiseeritud informatsiooni varjamises ja saamatuses.

7. Alles 9 kuud hiljem ehk 2011. a detsembril saadi Fukushima tuumajaamas olukord kontrolli alla.

8. Endiselt on saastunud 50-kilomeetrine raadius tuumaelektrijaama ümber.

9. Fukushima jaama opereerinud elektrifirma TEPCO tunnistas 23. juulil 2012, et katastroofi sellist ulatust oleks saanud ära hoida, kuid firma ei julgenud ennetavaid samme astuda, sest kartis kohtuhagisid ja tuumajaama vastaseid protestiaktsioone.

10. Atmosfääri paiskus 50% Tšernobõli reostusest. Märkimisväärne hulk reostust sattus ka maapinda ja ookeani.

11. Fukushima piirkonnas elanud laste kilpnäärmest on leitud tsüste ja mügaraid, mis võivad edasi areneda kilpnäärme pahaloomuliseks kasvajaks.

12. Fukushima lähistel 2012. augustis püütud kalad sisaldasid 250 korda rohkem radiatsiooni kui normid ette näevad. Lähedusest leitud kolmel liblikapõlvkonnal olid geenimutatsioonid ja väärarengud.

Euroopas paiknevad tuumaelektrijaamad

PÄIKESEPURSKED JA ELEKTRIJAAMAD

Aastast 1850. on registreeritud ca 100 suurt päikeselt tulnud magnettormi, millest 2 on viimase 23 aasta jooksul elektrijaamadele tõsiseid probleeme põhjustanud. 1989. märtsis põletas päikesetorm läbi elektrifirma HydroQuebec’i peamise pingemuunduri, mille tagajärel jäi pimedusse ligi 6 miljonit inimest umbes 9h tunniks. Seda tuntatakse ka „Kanada blackouti“ nime all. Sama päikesetorm võttis voolu ära ka New Jersey osariigist ja Inglismaalt. Muide, see New Jersey Salem tuumaelektrijaam sai viga ka nüüd, 2012. novemberis Orkaan Sandy ajal puudulike ettevalmistuste tõttu: pumpade veevõtutorude avad ummistusid orkaani toodud prahiga ja reaktor kuumenes.

Salem’i tuumaelektrijaama pingemuundur ENNE ja PÄRAST päikesepurset 1989. Osaliselt söestunud.

Viimane pikka aega kestnud, kui küllaltki vähese intensiivsusega päikesetorm oli 2003, mis põhjustas pimedust Rootsis ja Lõuna-Aafrikas.Aafriklaste elektrisüsteemi parandustööd kestsid mitmeid kuid.

Hea uudis on see, et tegelikult on elektrisüsteemide kaitsesüsteemid võrdlemisi odavad ja efektiivsed, kuid nende kasutuselevõtmist alles planeeritakse. Miks? Mida nad ootavad? Eesti ei ole ka vist mitte millekski valmistunud, sest Elektrilevi kodulehekülg näitab, et esmaspäeval 11. detsembril 2012 oli Eestis vooluta 8784 majapidamist rikkeliste katkestuste tõttu. Teisipäeval, 12. detsembril oli vooluta 4817 majapidamist. Uskumatu.

TEHNOLOOGILINE REVOLUTSIOON 1960-NDATEL

Enne 1960-ndaid aastaid oli elektrivõrk võrdlemisi robustne ja töökindel, ning päikesetormid erilisid probleeme ei valmistanud. Seetõttu tuldi kenasti toime 14 – 15. mail 1921. a “laamendanud” päikesetormiga ja enne seda 28. kuni 4. september 1859 nn „The Carrington Event“’-iga, mis põhjustas telegraafiliinide tulekahjusid üle maakera.

Kui aastal 2012. räägitakse nutitelefonidest (smart phone) ja kaugloetavatest arvestitest (smart meter) ning targast elektrivõrgust (smart grid), siis 1960. aastate alguses oli äsja leiutatud mikrokiipide kasutuselevõtt suur moeröögatus. Nende pisikeste vidinate ulatuslik rakendamine ja kasutamine ka tänapäeval, ongi muutnud elektrisüsteemid haavatavaks. Ja mitte ainult päikesetormidele, vaid ka EMP-relvadele (elektromagnetpulss), mida on võimalik plahvatama panna kõrgel taevas.

Ameerika Ühendriikide 2008. a tellitud uuring selgitas välja, kuidas mõjuksid ajaloost teada olnud magnettormid või EMP relva(de) kasutamine tänapäeva USA elektrivõrgule. Aluseks võeti 1921. a suur torm. Uuringu teostanud Metatech Corporation leidis, et potentsiaalselt võivad Ameerikas hävineda riigi jaoks kriitiliselt tähtsad 350 tükki EHV-tüüpi pingemuundurit. Ja ülejäänud maailmas põleb läbi rohkem kui 2000 tükki EHV pingemuundurit.

EHV pingemuundur

Üks selline EHV 480-tonni kaaluv muundur toodi Eestisse 3. juunil 2006. a Estlinki alajaama trafoks. Täpsemalt saab lugeda siit, siit ja siit.

EER kirjutas: Tegemist on raskeima veosega, mis Tallinna linna läbi aegade läbinud on. Viie meetri kõrgune veos alustab teekonda Bekkeri sadamast kell üks öösel ning liigub maksimaalselt kümnekilomeetrise tunnikiirusega mööda Kopli ja Sõle tänavaid, keerates siis Paldiski maanteele, et sõita Harkusse.

EHV pingemuundureid ehitatakse vastavalt konkreetsele kliendile ja tema projektile, mingisugust lattu tootmist ei toimu. Üks selline EHV pingemuundur kaalub alates 300 tonni ja kõik tehased üle maailma suudavad kokku toota vaid 100 EHV pingemuundurit aastas. Hetkel on EHV-muunduritele aga juba kolmeaastane järjekord, sest areneva Hiina ja India nõudlus on suur. Aga kui vool ära kaob, siis tekib ka EHV-tehastel raskusi vajalike komponentide, teenuste ja toodete saamisega, ning kõik venib ja venib ja venib.

TUUMAJAAMAD ENNETAVALT VÄLJA LÜLITADA?

Kui Fukushima tuumakatastroofi põhjustas veepumpade voolu kadumine ja tagavaraks olnud diiselgeneraatorite mittetöötamine, siis kas poleks mõistlikum need ohtlikud tuumajaamad enne suuremaid päikesetorme välja lülitada ja sellega hoida kokku raha: säästa tehnikat, loodust ning ka inimeste tervist?

Kahjuks ei saa seda teha, sest reaktori tuumas toimuvate protsesside aeglustamise peale kulub vähemalt 5-7 päeva. Alles pärast seda on võimalik tuum reaktorist välja tõsta. Seejärel tuleb aga uraanivardaid 3 kuni 5 aastat jahutada. Jah, 3 kuni 5 aastat. Võrdluseks: Päikesetormi tekkimise võimalust näeme heal juhul ette maksimaalselt 48 tundi.

Uuemad tuumajaamad on juba nii ehitatud, et neid saaks kiiremini välja lülitada. Võimsus väheneb kiiresti kuni 95% ja ööpäeva möödudes on võimalik juba tuum reaktorist kiiresti välja tõsta. Siis aga tuleb seda ikkagi veel 3 kuni 5 aastat jahutada. Ja kui pidevalt värsket vett peale ei tule, toimub tuumakatastroof ikkagi.

Siinkohal tuletame meelde, et enamus tuumaelektrijaamades jagub kütust diiselgeneraatorite jaoks vaid 7 päevaks. Millegipärast on riikide valitsused arvamusel, et kui peaks toimuma mingi suuremat sorti looduskatastroof, siis on kohe kütuseautod valmis ja liiguvad nagu õlitatud kellavärk tuumajaamadesse diislit viima. Asjaolu, et kütusepumbad ja -tootjad vajavad ka elektrit, ei paista nagu kedagi häirivat. Eksisteerib ka võimalus, et politseid pole siis kusagil näha ja kütuseautod lihtsalt röövitakse suvaliste relvastatud isikute poolt. Selliste stsenaariumite puhul muutuvad ohtlikuks maailma kõik 439 tuumaelektrijaama + ca 250 eksperimentaal-reaktorit.


SINU JA SU PERE KAITSMINE TUUMAKATASTROOFI KORRAL

NB! Alljärgnev on lihtsalt informatsiooniks. KaitseOmaTervist.ee ei ütle, et see on lõplik tõde. Seetõttu ei saa me vastutada Sinu tehtud otsuste tagajärgede eest katastroofitingimustes.

Idasuunalised õhuhoovused kandsid Fukushima saaste Ameerikasse ja Kanadasse. Seetõttu tormasid sealsed elanikud poodi ostma kõike, mis sisaldas sõna „jood“ või „jodaat“, et kaitsta kilpnääret. Aga kui uurida 26 aastat tagasi toimunud Tšernobõli katastroofi tagajärgi, siis selgub, et joodi tarvitamine ei hoidnud ära kilpnäärme vähki, leukeemiat ega ka luuvähki, vaid pigem isegi soodustas nende tekkimist. Seda põhjusel, et kui joodiga suruda kilpnäärmest radioaktiivsust välja, suundub see saaste inimese luudesse ja luuüdisse. Aga kuna luuüdi on seotud vereloomega, ongi tulemuseks leukeemia ja luuvähk. Kui on vaja valida kahe halva vahel, siis väidetavalt on kilpnäärme vähiga tunduvalt kergem edasi elada kui vere- ja/või luuvähiga. Kilpnäärme vähki on ka tunduvalt lihtsam ravida, sest ligipääs sellele on kergem.

ALTERNATIIVID JOODILE TERVISE KAITMISEKS

Radioaktiivse mürgi vastu aitab hästi soolatamata kodujuustu sagedane söömine. Aloe vera lehe sees oleva geeli söömine (rohelist lehekoort mitte süüa!), apelsinide ja avokaado koos söömine, kanamunad, ananassi ja kodujuustu koos söömine, palju võid, koorevõi söömine koos kvaliteetse meega, 30 ml piima joomine iga tund. Kui rääkida keemilistest elementidest, siis vajab keha sellises olukorras suurtes kogustes kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ning fosforit. Lisaks eelpoolmainitule võiks täiendavalt mõelda ka söögisooda, zeoliidi ja kaltsiumbentoniidi kasutamise peale. NB! Käesoleva artikli eesmärk ei ole inimestele kaltsiumbentoniiti peale suruda ega pähe määrida, vaid see on lihtsalt üks toode, millesse meie meeskond usub ja seetõttu seda ka maale toome ja huvilistele müüme. Kaltsiumbentoniidi kohta soovitame iseseisvalt juurde uurida Googlist, kasutades märksõnu bentonite clay, calcium bentonite ja healing clay.

JUHUL KUI PÄIKESEPURSE ON TOIMUNUD…

Jääb meil viimasteks ettevalmistusteks aega 6 kuni 24h tundi (sõltuvalt loite kiirusest purskumise hetkel) enne, kui laetud osakeste voog – prootonid ja elektronid – siia jõuavad ja elektriseadmed ning vooluvõrgu segamini löövad. On vägagi võimalik, et paanika ära hoidmiseks vaikib meedia selle sündmuse maha ja informatsiooni on võimalik saada ainult internetist amatöörastronoomide kodulehekülgedelt.

Üks selline koht, kust värsket eestikeelset informatsiooni saab, on meie http://blog.kaitseomatervist.ee lehekülg. Kindlasti saavad uudiseid ka meie tasuta uudiskirjaga liitunud inimesed. Nii et kui Sa pole sellega veel liitunud, siis tee seda siit.


Vastutust välistav klausel