Arhiiv (september 2014)

Veel enne, kui algab Kolmas Maailmasõda, jõuavad eestlased ebolasse ära surra

Kolmapäev, 17. september 2014

Kuigi meedia hirmutab meid Venemaaga, on tõsisemaks ohuks hoopis ebola, mis hetkel tapab 200 inimest päevas ja teeb seda järjest kiiremini ehk tegemist on eksponentsiaalselt kasvava probleemiga. Kui mõni päev tagasi räägiti 4293 juhtumist, siis 1.detsembriks võib nakatunuid olla juba 100 000, vähemalt nii näitavad arvutimudelid.

Sealt edasi on vaid nädalate küsimus, millal terve planeet haigeks jääb. Kui võtta aluseks, et ebola tapab umbes 56% haigetest, siis varsti on meie koduplaneet poole tühjem. Poole tühjem on siis ka Eesti. Seepärast tuleb karta ebolat, mitte sõda.

Võib ju mõelda, et see probleem on kuskil kaugel Aafrikas ja vaevalt siia jõuab, kuid Ebola muteerub kiiresti ja viimaste andmete kohaselt on tema kandjateks ka linnud. Aga kuhu lahkuvad meie rändlinnud talveks? Aafrikasse! Millal nad tagasi tulevad?

Kui veel 28. augustil 2014 kommenteeris Tartu ülikooli rakendusviroloogia professori Andres Meritsa, et Ebola on tühine viirus, siis eile, 16. septembril kutsus USA president Barack Obama televisioonis edastatud pöördumises kogu maailma üles tegutsema Lääne-Aafrikas möllava Ebola vastu enne, kui epideemias nakatuvad sajad tuhanded.

Pane tähele, et Andres Meritsa ja Barack Obama avalduste vahele jäi kõigest 20 päeva. See näitab ilmekalt, kui kiiresti kõik praegu muutub.

Ebola levik Aafrikas:



Sularaha kaob käibelt juba 2 aasta pärast

Reede, 12. september 2014

26. mail 2014 teatas Swedbank, et lõpetab sularahatehingud Haapsalus, sest panga meelest linna elanikud seda teenust ei vaja.

Paljudele tuli see uudis šokina või pani siis lihtsalt imestama, kuid tegelikult käib varjatud sõda sularaha vastu juba mitu aastat üle terve planeedi, sest sularahata maailm on iga riigi unistus, kuna võimaldab oma kodanike üle suuremat kontrolli. Iga elektroonilise rahaga (nt ülekanne, pangakaart) tehtud tehing salvestatakse andmebaasi, ja sedasi on ametnikel esimest korda inimajaloos täielik ülevaade sellest, millega ori (st kodanik) tegeleb. Kust saab ta oma tulu ja mis teeb talle kulu.

“Pangakontoris sularahatehingute lõpetamine ei ole otseselt kulude kokkuhoid, vaid kliendi ootustele vastutulek,” ütles meediale Swedbanki Lääne regiooni juht Egon Jekabson.

Juba 11 aastat tagasi ehk 2003 hakkas siil õpetama “Maksa kaardiga!”. Lisaks kujundati ühiskonnas arvamust, et ainult rumal või ajast maha jäänu kasutab sularaha. Tundub, et need kampaaniad on olnud edukad, sest täna teeb kaardimakseid 92% elanikkonnast.

Kuid sularahast pole inimkond veel vabanenud, sest siiani on olnud üks suur AGA. Nimelt, sularahata ühiskond saab toimida ainult siis, kui igal inimesel on naha all kiip. Viimastel kuudel on nn arvamusliidrid arutlenudki selle üle, kuidas veenda inimesi end vabatahtlikult kiibistama. On pakutud välja, et võibolla tuleks kiip üldsegi kohustuslikuks muuta ja jutul lõpp, kuid selline lähenemine tekitaks paljudes kindlasti pahameelt.

Poolteist kuud tagasi esitleti digitaalset tätoveeringut, mis on nagu kiip, kuid ajutine. Sellega loodetakse inimmassid nüüd kiibiusku pöörata, sest kiip on vahva ja teeb elu nii palju lihtsamaks.

Millega täpselt on tegu ja kui kaval see kõik on, vaata videost:

Videos räägitav:

On aeg mõelda, kuidas oma seadmeid mugavamalt avada. Neid, mida kasutame tihti. Keskmine inimene avab oma telefoni 39 korda päevas ja selleks kulub tal iga kord 3,2 sekundit.

Kuna see on tüütu, siis 50% inimesi Nei lukusta oma telefoni üldse. Riskides sellega oma isikliku info avalikuks tulemisega. Seetõttu otsustasime telefoni avamise teha lihtsamaks. Telefon on isiklik asi. Seetõttu peaks ka avamine isikustatud olema.

Eelmisel aastal tutvustasime klambrit, mis telefoni avas. Nüüd on meil jälle uudis. Digitaalne tätoveering! Motorolaga koostöös tegime digitaalse tätoveeringu, mis püsib nahal 5 päeva. Sellega võib käia ujumas ja trennis. See on sinuga igal pool kaasas. Painduv materjal on ühendatud viimase sõna elektroonikaga. Seda on nii mugav kanda, et sa ei pane seda tähelegi.

Teeme koostööd tippdisaineritega, et kiip näeks hea välja ja oleks lihtne kasutada. Enam pole vaja sõrmega liigutada ega trükkida, lihtsalt puuduta.


Vastutust välistav klausel