Arhiiv (september 2015)

Video: Haigla superarvuti ütleb, millal Sa sured

Teisipäev, 22. september 2015

Bostoni linnas asuv Beth Medical Center kasutab tehisintelligentsi, et haigete eest hoolitseda. Superarvuti analüüsib kõikide patsientide seisundit iga 3 minuti tagant.

Kuna arvutil on ligipääs 250 000 inimese 30 aasta haigusloole, siis oskab see superarvuti arstidest paremini terviseprobleeme diagnoosida – tal nimelt on väga palju võrdlusmaterjali. Ja mõne aasta pärast hakkabki olema nii, et patsiendi ravi määrab arvuti ja arst on lihtsalt käsutäitja.

Kuna arvuti infopank on niivõrd suur, siis on see superarvuti võimeline ka 96% täpsusega ütlema, millal on inimese aeg siin maamunal täis ehk millal ta sureb. See ei ole ulme, vaid tänane reaalsus!

Kuigi arstid on väga sillas, et nüüd töökoormus väheneb, võib selline lähenemine meditsiinis tuua hoopis rohkem surmasid ehk tegemist võib olla aktiivse tapmisega, kui näiteks vea tõttu ütleb arvuti, et sind ei ole mõtet ravida ja siis arst ei teegi midagi, sest usub masinat.

Vaata eestikeelset videot siit:

Videos olev tekst:
Eesmärk ei ole inimesi asendada.
Paistab, et teie eilne südame laborianalüüs on korras. Ja koormustest tehti täna.

Tehisintelligents aitab arstidel patsientide eest paremini hoolitseda. Haigla superarvuti analüüsib patsientide olukorda 3 minuti tagant. Peaaegu kõike – vererõhust hapnikutasemeni.

Arvuti teab kõike: varasemat haiguslugu, praeguseid ravimeid jne. Arvuti oskab arstist paremini diagnoosida, mis inimesel viga on. Näiteks praegu arvuti arvab, et sel patsiendil on 99% tõenäousega rindkeres valud. Ja tal on 26%-line tõenäosus südamerikkeks, 4% infektsiooniks ja 2% vähiks. Arvuti on väga täpne.

Arvuti andmebaasis on 250 000 patsiendi viimase 30 aasta haiguslood. Tänu sellele tuvastab ta probleemid kiiremini kui arst. Aga selline infohulk muudab arvuti ka hirmutavaks. Arvuti ütleb 96% täpsusega, millal patsient sureb. Nii et kui arvuti ütleb, et sa sured 3 päeva pärast, siis nii ka läheb.

Avastus: Alzheimeri pisik võib tulla vereülekandega

Reede, 11. september 2015

Teadlased on nüüd avastanud, et Alzheimeri pisik või alge võib olla nakkav vereülekandega. Selline seos leiti hiljuti, kui uuriti inimkasvuhormooni saanud inimeste haigestumist ajuhaigustesse.

“Kui siiani kehtis arusaam, et Alzheimer on kas pärilik või avaldub täiesti suvaliselt, siis nüüd tuleb asjale vaadata hoopis teisest valgusest,” ütles professor John Collinge Londonist.

Ajaloost on teada ka analoogne juhtum, kus USA vange kasutati veredoonoritena, ja selle tulemusena nakatusid haiglates verd saanud patsiendid HIV’i ja hepatiiti.

Teadlased kinnitavad, et Alzheimerit põdeva inimesega koos elamine ei ole ohtlik. Küll aga tuleks olla ettevaatlik verega kokku puutudes.

Kui on vajadus vereülekandeks, siis võimaluse korral paluda veredoonoriks oma pereliiget.

KaitseOmaTervist.ee soovitus: Kookosrasv on siiani kõige parem ja efektiivsem viis, kuidas end Alzheimeri ja muude ajuhaiguste eest kaitsta. Piisab kui võtta sisse 1 supilusikatäis päevas. Kuna kookosrasv on Eestis üpris levinud, siis meie kaudu seda osta ei saa. Küll aga võime teha erandeid, kui seda vajad. Ehk juhul, kui soovid meie kaudu kookosrasva, siis võta palun kontakti.

Allikas: http://www.independent.co.uk/life-style/health-and-families/health-news/alzheimers-disease-may-be-infectious-study-suggests-10493032.html


Vastutust välistav klausel