Eesti koos teiste riikidega valmistub kuudepikkuseks elektrikatkestuseks

10. märtsil 2006. teatas USA kosmoseagentuur NASA, et mõne aasta pärast on oodata väga intensiivset päikesetormi – „See saab olema suurim, mida 50 aasta jooksul näinud oleme.“
Järgmise, tõsisema häire väljastas NASA avalikkusele 4 aastat hiljem- alles 2010. juunis: „Päike on hakanud sügavast unest ärkama ning järgmise paari aasta jooksul ta aktiivsus suureneb. Maad tabab siis võimas laetud osakeste voog, mis võib tundlikud elektroonikaseadmed segamini lüüa ning pikaajalisi elektrikatkestusi tekitada. Kriitiline periood on 2012. detsember kuni 2013. juuni.“

Selline paarilauseline avaldus oli mõeldud avalikkusele, kuid riikide (s.h. ka Eesti) valitsused on teemaga detailsemalt kursis olnud juba mitu aastat. Seda ilmestab hästi tõsiasi, et samal kuul (juuni 2010), kui NASA oma tähelepanunõudva avalduse üldsusele teatavaks tegi, oldi Eestis juba jõutud heaks kiita Tagamaa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Tegemist on siis paigaga Kiisal, kus praegu käivad Eleringi avariireservelektrijaama ehitustööd. 2013. jaanuaris algab katseperiood ning märtsiks peaks esimene 110 MW plokk olema valmis avariiolukorras Eesti elektrisüsteemi toimimist tagama. Elektri tootmiseks kasutatakse diiselgeneraatoreid ja maagaasi. Projekti kogumaksumus 135 000 000 EUR ehk vanas rahas 2 miljardit krooni.

avariireservelektrijaam

Avariireservelektrijaam (foto: Elering)

Kuigi projekti kirjeldavad tekstid ja illustreerivad pildid on professionaalselt tehtud, võib ikkagi juhtuda, et see kõik on maha visatud raha, ja eesti rahvale ei tule sellest mingit kasu. Lähemalt allpool.

Läti ja Soome keeldusid Eestit aitamast

Eesti päris oma avariireservelektrijaama ehitamise vajadus kerkis päevakorda alles siis, kuid Läti energiafirma Latvenergo oli teinud teatavaks, et 2012. aasta viimases kvartalis nemad kriisolukorras elektrit enam Eestile ei müü, sest neil läheb seda endal vaja. Ühesõnaga, Latvenergo ei soovinud enam pikendada Eleringiga varem sõlmitud lepingut, mille objektiks oli Eesti elektrisüsteemi stabiilsuse tagamine avariide korral. Avariielektri andmisest Eestile keeldus ilmselt ka EstLink kaabli otsas olev Soome, kuid see väide pole veel ametlikku kinnitust leidnud.

Kuidas on päike ja elektrivõrk omavahel seotud?

Päikeseplekid (erinevas suuruses mustad alad, mis kerkivad päikese pinnale) on loendatud ja neil on oma järjekorranumber. Väiksemad plekid kaovad päikese pinnalt tundidega, kuid suuremad püsivad seal pikemat aega. Aeg-ajalt näitab mõni selline plekk ka oma jõudu, kui temast purskub välja koronaalne aine (CME) ehk loide ehk päikesetuul, mis sisaldab endas ka laetud osakesi. Kui need laetud osakesed satuvad lendu Maa suunas ja jõuavad Maa atmosfääri, näeme me taevas virmalisi.

Purse päikeselt

Purse päikeselt

Tartu observatooriumi astrofüüsika osakonna vanemteadur Indrek Kolka selgitab:

Kui laetud osakeste voog – prootonid ja elektronid – jõuab Maa pihta, hakkab rolli mängima Maa enda magnetväli, mis toimib püünisena, ning osakesed hakkavad mööda Maa magnetvälja jõujooni magnetpooluste poole liikuma. Liikumisel tekitavad nad omakorda magnetvälja, ja kui see on Maa magnetväljaga vastastikuses mõjus, üks häirib teist, siis just muutuv Maa magnetväli, kui see lõikub elektrienergia ülekandeliinidega, võib tekitada lisavooluimpulsi ning ülekandeliinid, transformaatorjaamad ja mis iganes kaitsmed lüüakse välja.“

KaitseOmaTervist.ee jätkab: Isegi elektriseadmed, mis pole vooluvõrku ühendatud, võivad läbi põleda, sest elektromagnetpulss on igal pool õhus, mitte ainult juhtmetes. Seetõttu pelgalt elektrikaitsme välja lülitamine ei pruugi aidata. Elektrienergia tarbijateni viimise nõrgad kohad on alajaamad, transformaatorid ehk pingemuundurid ning igasugused elektrikapid, mis pole korralikult maandatud.

(NB! Elektromagnetpulsi eest maandamine on keerulisem kui tavaline maandamine, sest valesti tehtud lahenduse puhul põleb elektrikapp kiiremini maha, kui ilma maanduseta.)

See tähendab seda, et olenevalt päikesel toimunud purske suurusest võib mõnes riigis vool olla ära mitu kuud või koguni aastat. Miks? Selline katastroof mõjutab kõiki riike, ja need tehased, kes vajalikke varuosasid toodavad, ei suuda nõudlust tükk aega rahuldada. Tekivad järjekorrad, mille eesotsas istuvad rikkad riigid. Vaesemad saavad oma jupid kätte siis, kui nende kord kätte saabub.

Juhul kui Eesti alajaamad ka maha põlevad, pole eesti majapidamistele Kiisal asuvast avariielektrijaamast mingit kasu ja Eestis toodetud avariielekter müüakse Estlink kaablit pidi hoopis Soome ja Rootsi.

Loodetavasti on Eesti elektrisüsteem siiski kaitstud ja me elame rõõmsalt edasi, kuid võiksid välja mõelda plaani B juhuks, kui päikene ikkagi purskab, vool kaob, väljas on miinuskraadid ja paks lumi.

Kindlasti liitu meie tasuta uudiskirjaga, et olla kursis järgmiste uudistega.

Loe ka meie artiklit: Nimekiri asjadest, mis kaovad võimsa päikesepurske (CME) korral poeriiulitelt esimesena



Kas see artikkel oli huvitav?

Sisesta oma e-postiaadress ja saad neid elutähtsaid uudiseid edaspidi oma e-postiaadressile täiesti tasuta.

Sedasi ei jää Sa olulisest informatsioonist ilma.


45 kommentaari postitusele “Eesti koos teiste riikidega valmistub kuudepikkuseks elektrikatkestuseks”

  1. […] 25.06.2012: Eesti koos teiste riikidega valmistub kuudepikkuseks elektrikatkestuseks […]

  2. Madis ütleb:

    Kõige põnevam on veel see, kuidas tänapäeva elektroonikast pungil autod pulsile vastu peavad. Vanad karburaatormootorid peaksid vastu, aga peale neid arvutab doseerimist alati vaid elektroonika. EMP lööb autode elektrisüsteemid välja ja miski ei liigu. Samuti on probleem rongide ja laevadega. Jalgratastega just Hiinast komponente ei too!

  3. Aleksander ütleb:

    http://www.scribd.com/doc/11562771/Electromagnetic-Pulse-Attack-A2473-EMP-Commission

    Siin on asi väga põhjalikult ära katsetatud ja tõdetud, et autodega pole asi sugugi nii hull.
    Lõppkokkuvõttes aga kui kõikide süsteemide tõrked kokku arvestada, võib tekkida lumepalliefekt, mis linnades elu üsna keeruliseks muudab.

  4. Irve ütleb:

    Olen tasakaalukamatest allikatest aru saanud, et selleks, et meie peen-elektroonika impulsist kärssama hakkaks peab selline ilmkärakas olema, mida päike naljalt ehitada ei suuda. Trafod võivad kuumeneda ja välja lülituda, aga sisse nad ei põle. Paljuski ülepingutatud probleem seega. Põnev igal juhul: ega ette ju ei tea.

  5. poevaras Maksim Reva ütleb:

    Ma ootan seda aega! Siis õnneks variseb kokku ka globaalne majandus, mis nii palju kahju teeb. Katastroofi ongi tarvis, et lollus ja ülerahvastus lõppeks!

  6. jeko ütleb:

    Mhmm… nii 😀 aga kuidas ma oma läptoppi siis kaitsen täpsemalt? 😀
    Kuidagi ma teda ikka peale katastroofi laadida saan:D
    Mai viitsi igavuse kätte ära surra talvel.

  7. lens ütleb:

    Mida teevad õnnelikud elektriauto-omanikud…irw..

  8. to Jeko ütleb:

    Jeko – Sellejaoks leiutatigi raamatud, et sul talvel igav ei oleks. Saadki ennast natukene harida ega pea facebookis oma aega raiskama 🙂

  9. arno ütleb:

    Aga milleks siis veel läpakat vaja oleks, nett ju nagunii kärssab esimesena. Kui asi oleks vaid läpakas siis seda saab edukalt toita ka autoakust või sigaretisüütajast ja igavuse peletamiseks kuula uudiseid autoraadiost kuna autod pidid eelpool toodud kommentari teatel ju hästi kaitstud olema, seega varume esmalt küünlaid, tikke ja kuivtoitu ning konserve.

  10. Raunch ütleb:

    Oma läpakat saad kaitstsa, kui katad üleni fooliumiga, kui ta sul lahti on siis muidugi ei aita 😀 aga hakkan ka siis oma läpakad varjestama 😀

  11. elmut ütleb:

    Selleks ajaks kui Eesti oma generaatori valmis saab, on kõik juba läbi!

  12. Higgs Boson ütleb:

    L6puks ometi saab rahu ja vaikust 🙂

  13. Pipik ütleb:

    tsiteerin : Sellejaoks leiutatigi raamatud, et sul talvel igav ei oleks.
    noh , minu raamturiiuli ujutas ülemine naaber oma katkise pesumasinaga korralikult läbi , järgi on vaid kokkukleepunud paberiklombid . tegelt , kui need ära kuivavad , saab ju talvel ahju kütta , aga ennem tuleb korterisse ahi ehitada

  14. tyteke ütleb:

    tuleb lihtsalt hakata elama nii nagu seda tegid meie esivanemad, ehk siis maad harima ja loomi kasvatama. Siis kui elekter peaks ära kaduma kuudeks oleks omal vähemalt võimalik ennast ja oma peret ära toita. 😀

  15. tyteke ütleb:

    Ja autodest niipalju, et kui elekter peaks ära kaduma väga pikaks ajaks siis võib ju ka nafta otsa saada reservidest ning ilma elektrita seda juurde pumbata ei saa. Niiet kallid kaasmaalased ma kordan, hakake elama nagu esivanemad ning kolige maale, liikuda saate siis ka hobuse või rattaga ning ka mõne muu kondiaurul töötava kaadervärgiga.

  16. Carolina ütleb:

    Need kes siin oma arvuteid kaitsevad 😀 ega intenetti nagunii ei ole ka, kui elekter puudub 😀 Nii hea, et mehel on puuküttega maja 😀 Siban sinna 😀 sooja 😀

  17. jou ütleb:

    To tyteke:
    Sa tahad siis öelda, et kui elekter KUUDEKS (pane tähele, mitte aastateks, vaid ainult kuudeks) ära kaoks, siis peaks linnainimesed jätma oma töö ja kogu ülejäänud elu maha ja kõik maale ära kolima? Kus sa nad kõik paigutada mõtled?
    Ja teine asi. Sa tõsiselt arvad, et mõne kuuga saaks naftareservid otsa? No tule taevas appi.

  18. Tõnu Eevere ütleb:

    Tõepoolest. Antud juhul on valitsused käitunud ebaadekvaatselt: teadlastelt oleks pidanud saama teavet, et elektromagnetvälja pulsatsioonidele on kõige vähem tundlik alalisvool, mida saab ka suuremas mahus akumuleerida. Laskumata antud temaatika spetsiifikasse, näib “lisa-elektrijaama” ehitus otstarbetuna – sest see on sama haavatav.
    “Tagavaralise” jõujaama ehituskulud on meeletud. KUI aga paigutada need ressursid “suletud lokaalseisse elektrivõrkudesse”, mis on ühendatud alalisvoolu edastavate “valguskaablitega” (Milles liiguvad tõepoolest elektronid!) – saaks ühe (mitu!?) lollikindlat-töökindlat elektrivõrku, millega saaks töös hoida HÄDAVAJALIKU.
    Võrrelgem näiteks mõne väikeasula (nt. Vinni või Pajusti) soojavarustust üpris efektiivsete kateldega DKVR. Selles soojavõrgus ON ülejäägid, mida saaks soovi korral kasutada elektritootmiseks – koos ülekandeliinidega – alalisvoolul.
    Tõsi, vahelduvvool ju selleks ongi meil kasutusel, et PIKKADES ÜLEKANDELIINIDES vähendada kadusid. Kuid kaasaegne kaabeltehnoloogia võimaldab seda veelgi efektiivsemalt alalisvooluga, mis pole tundlik välise elektromagnetvälja “pursetele”.

  19. ahoiii ütleb:

    Hehh vanakooli diisel autoga on hea lihtne pumba seest klapp välja ja sõida nagu traktoriga 🙂 mina hätta ei jää 😀 Aga kes maal elavad neil elu lihtsam siin on kõik eluks vajalik olemas. 🙂

  20. rints ütleb:

    Võin kinnitada, et maal on kindlasti kohti kuhu minna, rohkem kui pool Virumaad on tühja 🙂
    Mina kardan seda aega, kuidas lastele seletada ja kuidas nemad sellega hakkama saavad 🙁
    Vesi on eluks kõige vajalikum ja talvisel ning pimedal ajal ei näita mitte miski muu aega kui mehaaniline kell, mõistmask et peaks nyyd olema öö või siis taas päev. Kui seegi toimib!
    Toit ja vesi on olulised. Praegu maale kolides ja loomi kasvatama hakata on tõenäoliselt väga raske. Pole ju talve varusid, mida loomadki siis söövad?
    Palun väga, et sellist katastroofi ei tuleks 🙁

  21. mina ütleb:

    Nii et rahvas kurb aga tõsi nyyd hakkame talvel lund sööma . Ja kui näete bauhofis labidatel allahindlust andke teada sest kevadel tuleb maad harima hakata 😀

  22. Raido ütleb:

    Vanglasüsteem saab naljakas siis olema:)

  23. marx ütleb:

    mõnus perega peeru valges istuda 🙂

  24. Ülle ütleb:

    Enne sellise purske siiajõudmist võiks ikka rahvast hoiatada. Noh, et vähemalt liftidest õigel ajal välja saaks. Sest kui kuude kaupa voolu ei ole ja sa just siis lifti kinni jääd . . .

  25. fernando ütleb:

    no sel juhul kui elektrit pole siis see elioni reklaam küll tõsi pole , et panen telefonist lemmik saate lindistama (kus ja millal iganes) kui näiteks nagu õeldud lifti kinni jään , aga mine sa tea :D:D

  26. Mikko ütleb:

    Jube hea vaadata kuidas mõni targutab kuna on teksti originaal uudisest võtnud:D Küsimus- Kas teie olete nö jumalat kes võivad seda juttu kinnitada?:D Kus te teate et midagi hullu ei juhtu? vaadates mineviku ja kuidas linnainimesed voolu kadumisele reageerivad, ei imesta ma seda et nädalaga tungitakse igalepoole maa majadesse ja keldritesse sööki röövima:)
    Ja hoiataud on mitumitu kuud:D Arvata et keegi ei usu ju kui varemgi seda oldud. Seega igaüks ise otsustab mis teeb ja kas see tuleb:) Sest kui tuleb, pole niivõinaa 70% rahvastikust suutelised seda vastu võtma:D

    Kui auto töötab aku pealt (mis võib rikki minna) siis mille pealt inimene töötab? Samamoodi vool. Seega kui sul nõrk süda. Nägemist:) Suitsetajad võivad juba heaga suitsu eemale panna:) Kuna see jama mis kopsudes on..Mõjutab väga palju:D

    Igastahes soovin kõikidele head vanaema hapukurkide söömist ja traktorite käima lükkamist:)
    Kui tuleb, hoidke enda tuttavaid:)
    Mul on plaanis, kui see tuleb, tüdruku juurde minna kellest lahku läksin:)

  27. ilmar ütleb:

    Tegelikult pannakse HAARP täisvõimsusel tööle ja süüdistatakse päikest.

  28. Sten ütleb:

    Haha,kas nafta pumpamiseks kasutatakse elektripumpa?
    Ja kellaga pole probleemi. Inimene muutub ise uniseks kui õues pimedamaks hakkab minema. Mingi aju glitch on selline,võid ka sisemiseks kellaks nimetada.

  29. Karmen ütleb:

    Aga ma mõtlesin, et kataks kogu oma maja fooliumiga. Siis ei pea muretsema, et mõni elektroonikavidin ära ununes.

  30. Linnanaine ütleb:

    Mina sellest paanikasse ei lähe,ahjud ja pliit(puuküttega)olemas ja ega küttest puudust vast ei tule,toiduga saab vast ka hakkama(ämm varusts meid ilmselt aasta varu kuivainega,kartulid on keldris ja küll jõuan konserve ka varuda,sinna veel üle kuu aega ju ennustuste kohaselt)vajadusel saan oma mõnele sõbralegi peavarju pakkuda,lapsed juba praegu armastavad raamatuid ja ise saan ka netita hakkama…Mis seal ikka,kui peab selline asi juhtuma,tuleb see elada üle,mis siin ikka vaielda,ega see vaidlemine ei aita kedagi ju …see minu arvamus…

  31. Hasso Uuetoa ütleb:

    alalisvoolu ylekanne ei ole suuremata kadudega, nagu keegi ylevalpool väidab.
    wikipeediast harimiseks:
    Alalisvooluliine võidakse kasutada kui on vaja edastada suuri võimsusi (mõni GW) suurele kaugusele (1000 km ja enam). Alalisvoolu kasutamisel on nii õhu- kui ka kaabelliinid lihtsamad ja odavamad kui vahelduvvooluliinidel, kuid nad nõuavad mõlemas otsas kalleid alajaamu. Alalisvooluliinid või vahelülid on vajalikud ühendamaks mittesünkroonselt talitlevaid elektrisüsteeme ning samuti on alalisvool vajalik pikkade (nt merealuste) kaabelliinide korral, kus vahelduvvoolu kasutada pole kaablite suurte mahutuvuse tõttu võimalik.[1] Võrreldes vahelduvvooluga, on kõrge alalispinge süsteemi (pikkadel vahemaadel) kaod väiksemad, olenevalt pingest ja ehitusest, võivad kaod olla 3% 1000km kohta.[3]

    PS! see 3% tundub käivat just vahelduvvoolu kohta

  32. Hasso Uuetoa ütleb:

    vabandust – 3% käis alalisvoolu kohta

  33. Hasso Uuetoa ütleb:

    Vahelduvoolu eelis on, et pinge muutmiseks saab kergesti kasutada transformaatoreid, mis on oluliselt odavamad, kui alalisvoolu pinge muundurid.

  34. Kylaline ütleb:

    Tuumajaamade ohtlikus l2heduses ka ei sooviks viibida nii pikaajalise elektrikatkestuse puhul 🙂

  35. […] Loe ka meie varasemat artiklit: Eesti koos teiste riikidega valmistub kuudepikkuseks elektrikatkestuseks […]

  36. murat musajev ütleb:

    kui seee isegi tuleb siis ma naudin oma sõpradega rannas ja võtan päikest 😉 mul aind üks küsimus kuidas kõik linnas hakkama saavad?
    Ja ma arvan et inimesed esimesel juhusel satuvad paanikasse :S
    tahaks teada kuidas neid inmesi pärast rahustada?
    kui auto ja bussi,rekad akud põlevad läbi kuidas kaupa vedada ja kuidas inmesed liikuda saavad kaugele ? kuidas inimesed tööl käima hakkavad? inimestel on ikka vaja toidu raha ka !!! Ma ei kujuta ette mis
    siis toimuma hakkab ? Ma toetan eesti projekti ja ma arvan kui see valmis saab siis eesti rahval pole enam niipalju küsimusi 🙂 Siis olen ma kindel et mingit röövi ega paanikat ei tule!!!!!!!!

  37. Kixtel ütleb:

    Aga mina kui teismeline, hakkan Facebook’i igatsemaa!!! Ja mis toimub koolidega? Kuidas me elektrita üles ärkame ja kooli poole liigume? Täitsa paanika tekkib ju! Loodan, et sellist katastroofi ei juhtu, sest kirjutajana ei viitsi ma hakata käsitsi kirjutama x.x

  38. Ü ütleb:

    Küll on tore lugeda lõbusaid kommentaare, aga kas keegi seletaks ka lahti, mis hakkab toimuma, kui aatomielektrijaamad seiskuvad? Fucushima kiirgab tänaseni ja Vaikse ookeani elustik sureb. Kui kaua arvate vastu pidada, kui sajad aatomielektrijaamad kustuvad? Kiirgust kandvad hoovused ja tuuled vist ei lõpe nii ruttu, kui inimkond?

  39. blaah babahh ütleb:

    Naljakas et enamus inimesi tõmbavad arvuti ja interneti vahele võrdusmärgi. Kui elekter paari kuuga tagasi tulekski siis oleks ju tore oma tehnikat tervena jälle käima panna. St ka muud asjad peale arvuti.

    Lisaks palju tööd saab teha ka ilma internetita.

  40. Anon ütleb:

    Mõelga ka sellega, et kuritegevus kasvab, huligaanid üritavad teie elamistesse pääseda, et elektroonikat varastada! Te aint mõtlete kuidas ise ellu jääda. Kuid mõelge ka sellele, et nõrgemad üritavad ellu jääda tänu teile. Miljonid, kui mitte miljardid inimesed surevad, kuna politsei ei saa infot, kus kuritegevus toimub, tekivad rahutused jne. Niiet vaevalt, te oma korterites piisavalt turvaliselt elaksite need paar kuud. Okei, suuremad linnad võtaksid üle Kaitseliit ja sõjavägi, et neid kaitsta selliste asjade eest. Ühesõnaga ma kujutan ette, et alguses ei toimuks midagi, aga kui selline asi kestaks paar kuud siis oleks juba päris hull asi. Eks pangem valmis end, kui see tabab meid. Mina hakkan enda linna kaitsma, sest kuulun Kaitseliitu ja vaevalt me magame sel ajal. =)

  41. Hull lugu ütleb:

    elaksime me siia maani koopas ja ajaksime kaikaga loomi taga poleks meie elul midagi viga! üks suur viga ongi see et inimesed on elektriga nii ära harjunud et nende jaoks ongi lõpp käes! paljud arvutifriigid lähevad arvatavasti kohe mulla toidule kui nende arvuti enam ei tööta!
    Ja nagu on ammu teada tuntud tõde et inimesed on lollid ja ma ei imesta üldse kui inimesed lihtsalt ära keeravad ja hakkavad mõtlema et tugevam jääb ellu mõelge milline mäss sellest tuleks tõeline kaos. See on ammu teada et suurele hulgale inimestele pole vaja palju ajupesu teha et neid oma pilli järgi tantsima panna. Vaadake ajalugu kui saksamaal suutis üks mees oma sõnadega nii palju teha et oli riigi ees otsas kuni tema jaoks kogu värk kokku kukkus ja kõik läks p…i!
    Nii et peab ikka kõigega arvestama kui vaja siis ka suurte suurte rahva rahutustega sest neid sõnaosavaid jobusid on päris palju!

  42. Inga ütleb:

    Mul kiskus ka mõte sinna kanti, et päikeseplahvatuse teema taga on pigem HAARP. Et mingi päikseplahvatus võib ju olla aga seda aega võidakse ära kasutada pigem HAARPi laiaulatuslikeks katseteks vmt.. Seda versiooni pole siin veel arutatud.

  43. urmas ütleb:

    Kuidas saab ültse HAARPi selles süüdistada sest see on ju uurimis asutus mis mõõdab ionossfääris toimuvad mitte ei muuda seda aktiivselt.

  44. hellekas ütleb:

    Olen saanud juba võimsad kogemused kätte Hollandis 2012 mais.Magnettorm tuli koridorina ülevalt Hollandi peale ja ülimalt ette hoiatamata nagu alati ja kõikjal.Kuskil 15.mai paiku oli lennupilet Amsterdam – Tallinn.Hommikul ei läinud tööle auto konditsioneer,sõitsin liinibussiga raudteejaama,tuli kahekorruseline õhkpatjadel rong,mis jäi seisma metsa vahel tunniks ajaks,mõni muu rong venis nagu tigu aknast mööda,Uthrechtis anti ette meile tagavara rong,mis viis mind Schyppoli lennuväljale,seal oli kõikjal kuulda nõela kukkumist – täielik vaikus,tuhanded lennud kükitasid maas,sain est-airi sisse,kui vabandati,et elektrisüsteemid ning konditsioneer ei tööta,veel kolm tundi sitsimist umbses lennukis,õhus lendamisel pidi tegema vahemaandumise,häire ! Ööseks jõudsin Tallinna,mis pidi väljuma hommikul ! Eestis ega Hollandi meedias oli vaikus !

PALUME LUGEDA ENNE KOMMENTEERIMIST!
Et hoida kommentaarium puhtana ja huvitavana kõigile lugejatele, kustutatakse kõik postitused, mis on:

- Ebaviisakalt kirjutatud
- Teemasse mittepuutuvad
- Veiderdavad
- Läbivate suurte tähtedega
- Spämmivad

TÄNAME!

Kommenteeri


Vastutust välistav klausel