Eesti läheb üle nutikatele tänavavalgustitele, mis kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks WiFi-t ja mobiilsidet

Uued nutikad tänavavalgustid aitavad kokku hoida raha ja vähendavad valgusreostust, kuid selle hinnaks on ulatuslik elektromagnetkiirguse kasv meie avalikus ruumis. Pilootprojektidega on alustatud juba seitsmes Eesti linnas.

Nutikad tänavavalgustid on kõik LED-põhised ning nende valgustugevust on võimalik hämardada (dimmerdada) skaalal 0%-100% vastavalt vajadusele. Tegelikult oleks õigem öelda, et nutikas tänavavalgusti hämardab ennast ise, kui kedagi tänaval ei ole, sest ta on nutikas – tal on olemas sensorid ja ligipääs teda ümbritsevate tänavavalgustite andmevoole.

See tähendab seda, et kui tühjale ja pimedale tänaval ilmub inimene, siis nutikas tänavavalgusti märkab teda ja lülitab oma valguse sisse. Seejärel „ütleb“ see sama tänavavalgustuse post WiFi või mobiilside (3G/4G) abil järgmisele postile edasi, et inimene jõuab varsti tema „territooriumile“ ning pangu tuli põlema. Jah, nutikad tänavavalgustid teevad omavahel koostööd, et igas olukorras luua optimaalne valguslahendus, mis oleks turvaline, kuid hoiaks ka võimalikult palju raha kokku.

Veel üks näide. Nutikad tänavavalgustid teavad oma füüsilist asukohta. Oma valgustugevuse reguleerimisel arvestavad nad päikese liikumise, pilvisuse ning Kuu faasidega.

Insenerid räägivad, et eriti vahva on see, kui mõni tänavavalgustuspost puruks sõidetakse, sest just siis avaldub nutikate tänavavalgustite briljantsus. Nimelt, kui üks tänavavalgusti on katki, siis võtavad tema ülesande üle teised ümbruskaudsed valgustid – nad püüavad oma valgust suunata ka sinna, kus on katkine valgusti. Ja loomulikult on kõik nutikad tänavavalgustid ühenduses internetiga ja annavad kohe tehnikutele teada, et üks nendest ei tööta nii nagu vaja. Tänu internetiga ühenduses olemisele saab tänavavalgusteid juhtida ka nutiseadmetest – telefonist ja tahvelarvutist.

Eesti nutikate tänavavalgustite kohta detailne info puudub, kuid Ameerikas pannakse tänavapostide külge ka mikrofonid ja kõlarid. Vaata videot:

20. veebruaril 2014. aastal (jah, juba aasta tagasi) toimus Rakvere Targa Maja suures saalis konverents „Targad valguslahendused ja säästlik elektritarbimine“, mille ettekandeid ja slaide saad alla laadida siit: http://www.rakveretarkmaja.ee/targad-valguslahendused.html

Väljavõtted Alar Võrku ettekande slaididest:










Kas see artikkel oli huvitav?

Sisesta oma e-postiaadress ja saad neid elutähtsaid uudiseid edaspidi oma e-postiaadressile täiesti tasuta.

Sedasi ei jää Sa olulisest informatsioonist ilma.


2 kommentaari postitusele “Eesti läheb üle nutikatele tänavavalgustitele, mis kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks WiFi-t ja mobiilsidet”

  1. Olev Piir ütleb:

    Mida nende süsteemide väljaehitamine maksma läheb, meie vaesele riigile, kus niikuinii kõik läheb maksumaksjatele lisaks. Ja kas see iirguse võrk lisaks, kas see mõjub ju inimestele lisaks praegustele kiirgusvõrkudele. Varst võibki nii väita, et tehnika võidukäik hävitas selle looja.

  2. Guido ütleb:

    praegu võrreldakse esitluses ju erinevate võimsusega valgusallikaid. 250 W HPS on võimalik asendada lihtviisiliselt näiteks 80 W valgusallikaga ja tuleb ka kohe kokkuhoid, kaotades valgusviljakuses üsna vähe.
    Me kasutasime ühismajandis (kolhoosis) juba 80-ndatel 400 W ja 250W (Harju KEK-i, praeguse Glamoxi tollane standard) valgusallikate asemel 125W-seid valgusallikaid, mille valgustugevus tundus silma järgi täiesti võrreldav, voolutarve aga soojenemise järel oluliselt väiksem. Soojenemise ajal (kuni pool minutit) vahe väga suur ei olnud.
    LED eelis on kiirem startimine ja dimmerdamisvõimalus.

PALUME LUGEDA ENNE KOMMENTEERIMIST!
Et hoida kommentaarium puhtana ja huvitavana kõigile lugejatele, kustutatakse kõik postitused, mis on:

- Ebaviisakalt kirjutatud
- Teemasse mittepuutuvad
- Veiderdavad
- Läbivate suurte tähtedega
- Spämmivad

TÄNAME!

Kommenteeri


Vastutust välistav klausel