KaitseOmaTervist.ee on varem sellest temaatikast hoidunud, kuna enamus inimeste jaoks liigitub see rohkem kas ulme- või fantaasiamaailma, kuid kuna HAARP’i teemalisi küsimusi on hakanud meie e-postkasti laekuma aina enam, on see märk sellest, et teema on järjest rohkem huvipakkuv.

Miks ulme?

Mis tundeid see Sinus tekitaks, kui ühel päeval selgub, et üks suurriik on valmis ehitanud masina, millega on võimalik manipuleerida planeedi Maa kliimat tervikuna – tekitada mõne tülika või vaenuliku riigi territooriumil maavärinaid, põhjustada seal üleujutusi, põudasid, orkaane jne, ning muuhulgas tõrjuda ka vaenlase poolt tulistatud tuumarakette, mis saadetud teele suures meeleheites? Miks on nüüd Jaapan ühtäkki USA nõudmiste suhtes vägagi leplik ja kõiges rohkem kui vastutulelik, ning miks ähvardas Venemaa selle kuu alguses (3. mai 2012) anda ennetava löögi NATO raketibaasile, kuhu uut raketikaitsekilpi kavandatakse? Miks on erinevad riigid juba mõnda aega nii ärevil ja hirmu täis? Vastus: Selline kliima muutmise masin on olemas ja kannab nime HAARP.

HAARP antennid Alaskas

Kuidas kõik alguse sai?

On avalik informatsioon, et esimene HAARP ehitati Alaskale 1992. aasta veebruaris. Tegemist on ulatusliku, 180 antennist (igaühe kõrgus 21 meetrit) koosneva kompleksiga, kust ülitugevad kõrgsageduslikud signaalid (miljard vatti [W]) otse taevasse saadetakse, täpsemalt ionosfääri. See on atmosfääri ülemine kiht, mis kaitseb meie planeeti päikeselt tuleva kiirguse eest. Tänu ionosfäärile saame me siin elada.

Ionosfäär

Kuigi ametlikult uurib Ameerika sõjavägi selle aparaadi abil meteoroloogiat ja kliimamuutusi, on tehnikainimestele selge, et tegelikult kuumutatakse atmosfääri, mille tulemusena toimuvad ilmamuutused. Kuigi HAARP pole võimeline atmosfääris olevaid õhuhoovusi otseselt suunama, on ta siiski võimeline neid vajalikul määral manipuleerima. Seda tehakse nii: ionosfääri kihti „tulistatakse“ ehk ioniseeritakse tugeva elektromagnetkiirega, mis tekitab ionosfääri sisse suure augu. Tekkinud tühimikku asub nüüd täitma varem ionosfääri all olnud stratosfäär. Aga stratosfääri liikumine sinna, kus varem oli ionosfäär, mõjutab otseselt ka õhuhoovuseid ja seda, kuidas vesi atmosfääris liigub. Varieerides signaali tugevust ja sagedusi, on võimalik päris täpne tulemus saavutada.

Viidatud on sellele, kuidas oli võimalik, et 2007 sattus Jaapani Niigata linna tuumajaam järjestikku kahe maavärina epitsentrisse, millede tugevus oli ka täpselt 6.8 palli. Väidetavalt enne maavärinaid oli taevas olnud näha kollakat-roosat valgust, mis nagu viitaks ionosfääriga manipuleerimisele. Kummaline olevat olnud ka Indoneesiat tabanud tsunaami (2005), mis tuli kohe pärast seda, kui valitsus oli keeldunud Malaka väina avamisest terrorismiga võitlevatele liitlasvägedele. Peale „looduskatastroofi“ avati väin koheselt. Veider on ka see, et Birma torm (2008) toimus vahetult enne valimiste päeva ning oh-näe-imet, liitlasvägede toiduabilaevad olid kenasti reidil juba ootamas. Samal aastal tabas maavärin ka Hiina tuumarelvade ladu Sichuan provintsis.

HAARP'i pilved

HAARP’e on ameeriklastel ametlikult kolm, kaks tk Alaskal ja üks Puerto Ricos. Venelastel on üks, asub Vasilsurskis ja Euroopa Liidul ka üks, asub Norras. NATO poolt Euroopasse plaanitav raketikilp on ilmselt ka HAARP, sest miks muidu oleks Venemaa nõudnud, et ka teda sellesse projekti kaasataks. See aga pole võimalik, sest nii saadaks ju teada, kuidas USA ja tema liitlaste HAARP’id töötavad. Pealegi, HAARP’ide strateegiline paigutamine paistab viitavat sellele, et Läänemaailm püüab ülejäänud riike oma mõjuvõimu alla haarata. Sellele püüavad aga vastu hakata BRIC riigid ehk Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina, kes investeerimisfirma Goldman Sachs arvutuste kohaselt peaksid aastal 2050 olema majanduslikult kõige võimsamad riigid.

HAARP ja NATO raketikaitsekilp

Ionosfääris on meeletus koguses energiat. Igal ajahetkel on üle maakera umbes 8000 äikesetormi - kokku miljoneid amperaastaid voolu. Kasutades HAARP’i, tõstetakse Maa magnetvälja jõujoontes liikuvate elektronide kiirus valguse kiiruse lähedale. Kuna magnetväli ulatub kaugele kosmosesse, on võimalik blokeerida satelliitside ja hävitada kõik raketid, mis magnetvälja läbida üritavad. Teine meetod on kuumutada ionosfääri selliselt, et tekib plasma (aine neljas olek, ülejäänud: tahke, vedel ja gaasiline). Iga lennuk või rakett kokkupuutel plasmaga hävineb.

Maa magnetvälja jõujooned

Eesti ja raketikaitsekilp

Avalikul leheküljel http://riigikaitse.lehed.ee on Kaitseministeeriumi NATO ja ELi osakonna juhataja asetäitja Siim Alatalu 10. mail 2012 selgitanud raketikilbi toimemehhanisme. KaitseOmaTervist.ee mõistab, et selline on valitsusasutuste ametlik versioon, mida inimestele räägitakse ning lisab oma kommentaarid alla:

Lihtsustatult on raketikaitse eesmärk tabada kuuliga kuuli, ainult et palju suuremas mõõtkavas. Vaenlase poolt välja tulistatav ballistiline rakett avastatakse satelliitide ja radaritega, selle arvatav trajektoor ja sihtmärk arvutatakse välja reaalajas ning seejärel tulistatakse see sobivaimal positsioonil oleva NATO püüdurraketi poolt alla. Ehkki rakettide kokkupõrkel tekkinud rusud põhjustavad alla kukkudes kahju, on see kahju tõenäoliselt väiksem sellest, mida ründaja soovib tekitada. Ja tekitakski, kui raketti ennetavalt alla ei tulistataks.

KaitseOmaTervist.ee kommentaar: Püüdurraketi asemel kasutatakse HAARP’i. Mingisugust kuuli kuuliga püüdmist ei toimu.

NATO süsteemi üks eelis (ja ühtlasi ka heidutus vaenlasele) on võimalus see väga lühikese ajaga paindlikult ümber paigutada, vastavalt sellele, kust oht ­NATOt varitseb.
See tähendab, et NATO raketikilp ei ole suunatud eksklusiivselt ühest või teisest riigist lähtuva ohu vastu, vaid on kavandatud Euroopa liitlaste turvalisuse suurendamiseks iga riigi vastu, kes tahab mõnele liitlasele kurja teha.

KaitseOmaTervist.ee kommentaar: Midagi pole vaja ümber paigutada, sest HAARP’i antennide all on mootorid, mis võimaldavad kiiri suunata sinna, kuhu parajasti vaja. Pealegi, sõjaajal ei ole kellelgi seda aega, et asju paindlikult ümber paigutada.

Lingid:
http://www.haarp.alaska.edu/
http://en.wikipedia.org/wiki/High_Frequency_Active_Auroral_Research_Program

Soovitame Googeldada sõna: HAARP

VIDEO:

UUDIS! Mobiilitasku kaitseb mobiilikiirguse eest!

GAUSSMEETER
Madalsageduslike elektromagnetväljade & -kiirguste mõõtmiseks

Enamus inimesi arvab, et tõsiseks ohuks tervisele on ainult mobiiltelefonid ja mobiilsideantennid, kuid tegelikkuses kiirgavad halbu elektromagnetvälju ka igapäevased büroo-, kodu- ja majapidamisseadmed — s.t. ohtlikku kiirgust on nii tööjuures kui ka kodus.

Gaussmeeter on vajalik selleks, et saada teada, kuidas paigutada oma tehnika ringi nii, et need oma puhke või töörežiimil sind ei kiiritaks. Näiteks paljud kellraadiod ja lambid, mis on inimestel öökapil padjast ca 1m kaugusel kiirgavad tugevat elektromagnetvälja, mis ulatub vahel isegi 3m kaugusele. See aga tähendab seda, et su keha ei tegele öösel taastumisega, vaid peab koguaeg võitlema rakkude ellujäämise nimel. Rohkem kui 30 inimest on toas tõstnud voodi ja mööbli teise koha peale, sest selgus, et tänavavalgustus kiirgas tuppa sisse. NB! Elektromagnetkiirgus läbib probleemideta nii betooni, puidu kui ka klaasi.

Kuna elektromagnetkiirgus on ka lõhnatu, värvitu ja maitsetu, on gaussmeeter ainus vahend, millega teda mõõta. Gaussmeetriga saad mõõta: elektriliine, kõrgepingeliine, elektrikappe, tänavavalgusteid, maa-alla paigaldatud kaableid, mikrolaineahju, mobiiltelefone, nutitelefone, sülearvuti, lauaarvuti, monitor, kõlarid, kõrvklapid, televiisor, kellraadio, lambid, pesumasin, vesivoodi, elektriline soojendustekk, printer, koopiamasin, beebimonitor, juukseföön, pardel jne-jne.

VAATA: VIDEO DEMONSTRATSIOON

Ostu- ja muu info on siin: kliki siia.

Kuigi gaussmeetri sisse on ehitatud ka kõrgsagedusliku kiirguse andur, on selle tundlikkus paraku liiga nõrk, et teha ulatuslikke kõrgsageduslikke mõõtmisi. Näiteks aknataga 50m kaugusel olevat mobiilsideantenni (näeb välja valge piklik ristkülik) gaussmeetriga mõõta ei saa. Selleks otstarbeks on olemas alljärgnev toode:

RF-ANALÜSAATOR
Kõrgsageduslike elektromagnetkiirguste mõõtmiseks

Kõrgsageduslikku elektromagnetkiirgust kiirgavad: mobiiltelefonid, mobiilimastid, mobiilsideantennid, nutitelefonid, juhtmeta laua-telefonid, traadita internetivõrgud (WiFi), bluetooth seadmed ja võrgud, raadiosaatjad, radarid, digiTV, kaugloetavad elektriarvestid jne. Kõik need kiirgused eksisteerivad koos, üksteise kõrval ja võimendavad seetõttu saadavat kiirgusdoosi.

Lihtne näide: Sinu immuunsüsteem on tugev ja tuleb toime kodus oleva mobiili- ja digiTV-kiirgusega. Tegemist on sellise piiripealse olukorraga, kus sinu keha on veel võimeline vastupanu osutama. Ühel päeval hakkad sa aga tundma, et uni ei ole enam nii hea kui varem ja välja puhata on aina raskem. Ka tervis on nagu viletsam jne. Mis on põhjus? Tõenäoliselt on probleem selles, et kõrgsageduslikku kiirgust on ruumi tekkinud juurde. Seda on rohkem, kui su keha suudab toime tulla. Enamasti on selles olukorras süüdi naabrid, kes on tööle pannud oma traadita internetivõrgu (WiFi), mille levi ulatub sinu majja või korterisse ja veelgi kaugemale. Kortermajades on asi väga tõsine, sest 2-3 (enamasti rohkemgi) korteri WiFi ulatub ka kõrvalkorteritesse ja ruumidesse, mis jääb nende alla ja peale. Näiteks ühe 80-aastase pensionäri kodus tuvastasime 3 WiFi võrku, mis kõik olid naabrite omad. Üks neist oli pärit ka kõrvalmajast, mis asus kaugemal kui 100m. Tegemist on nagu privaatsuse rikkumisega, sest kui seinad ja uksed hoiavad võõrad inimesed eemale, siis võõraste poolt tekitatud kiirgus tuleb betoonist probleemideta läbi. Otse meie elu- ja magamistuppa.

NB! Elektromagnetkiirgus on maitsetu, lõhnatu ja värvusetu. Kui suitsuhaisu on võimalik tunda ja tuld näha, siis elektromagnetkiirgust ilma abivahendita ei “näe”. Sellepärast ongi need kiirgused nii ohtlikud, sest inimene ei tea, et ta selle sees on.

RF ANALÜSAATOR näitab ära kõrgsageduslike kiirguste hulga ja nende tugevuse. Kui see informatsioon on teada, on võimalik enda kodu või töökoht väljaspoolt tulevate kiirguste eest kaitsta. Selleks otstarbeks on olemas spetsiaalne kruntvärv seinale ja laele, ning akendele paigaldatavad kiirgust tagasi peegeldavad kiled või kiirgust vähendavad kardinad.

RF-ANALÜSAATORI ostu- ja muu info on siin: kliki siia.

Lihtne näide: Enamus inimesi saavad kiiritust nii vastasmaja katusele paigaldatud kõrgsageduslikku kiirgust väljutavast mobiilsideantennist kui ka mõnest madalasageduslikku kiirgust kiirgavast tarbeseadmest — vana monitor, arvutikast, sülearvuti, kellraadio, lamp vms. Sellises olukorras, kus kiirgusallikaid on samaaegselt mitu, saavad inimese elutähtsad rakud rohkem kahjustusi.

1. Madalsagedusliku kiirguse (MSK) allikad. Nende kiirgus ulatub meetrite kaugusele:

• Elektrikapid, elektriliinid, kõrgepingeliinid, tänavavalgustuse kaablid, pikendusjuhtmed jne.
• Bürooseadmed: valgustid, lambid, arvutid, monitorid, faksid, paljundusmasinad, kohvimasinad, elektriradiaatorid, adapterid jne.
• Kodumasinad: kellraadio, televiisor, raadio, külmik, kuivati, nõudepesumasin, triikraud, föön, tolmuimeja jne.

Et teada, kui palju mingi elektriseade kiirgab ja kui kaugele peaks temast hoiduma, on vaja elektriseadmeid mõõta. Madalsagedusliku kiirguse tuvastamise jaoks kasutatakse gaussmeetrit.

NB! Mõõtmisseadme kasutamine on hädavajalik, sest muul viisil elektromagnetkiirgust lihtsalt ei avasta – ta on nähtamatu, lõhnatu ja maitsetu. Gaussmeetrit on võimalik osta siit või tellida mõõtmisteenus oma kontorisse või koju. Vaata ka gaussmeetri demonstratsioonvideot.

Inimene ei tohiks viibida madalsageduslikus kiirgusväljas, mis on suurem kui 2 mG (milliGauss) rohkem kui paar sekundit. Veelgi täpsemad juhtnöörid ja soovitused on käesoleva lehekülje lõpus. Soovitame teksti tervikuna läbi lugeda.

2. Kõrgsagedusliku kiirguse (KSK) allikad. Nende kiirgus ulatub sadade meetrite kaugusele:

Hetkel on maailma kõige suuremateks kõrgsagedusliku kiirguse allikateks mobiiltelefonid ja mobiilsideantennid (näevad välja valge kitsa ristküliku moodi). Selliseid on täis terve linn ja majade katused. Viimasel ajal paigaldatakse neid ka Lasnamäe kortermajade maga- mistoaakendele.

foto: Õhtuleht

Mobiilsideantennid töötavad 24×7 ja on nii võimsad, et suudavad signaali paari kilomeetri kaugusele saata ja sealt tagasi tuleva signaali ka kinni püüda. See tähendab aga seda, et inimesed, kes elavad ja/või töötavad mobiilisideantennist kümnete meetrite kaugusel, on kiirguse sees, mis on 10,000 kuni 10,000,000 korda tugevam sellest, mis on vajalik telefonikõne tegemiseks. Enamasti on aga mobiilsideantenne kõrvuti mitu, sest Eestis on kolm mobiilsideoperaatorit, kes kõik võistlevad parima leviala nimel.

Eestis tegutsevad mobiilsideoperaatorid räägivad, et muretsemiseks pole põhjust, kuna ühe mobiilsideantenni võimsus on ca 30-50W. Aga ütlemata jäetakse tõsiasi, et kui katuse peal on kolme erineva operaatori mobiilsideantennid, annab see tegelikult kokku 150W ehk elektromagnetkiirgus on kumulatiivne – kiirgused on omavahel liidetavad. Täiendavalt kasutatakse ka suundantenne, mille 17 dB tugevuse signaali ühte punkti koondamisega saavutatakse kiire võimsuseks kW ehk 1000W.

Ülal tabelis antud väärtused kehtivad ainult ühe mobiilsideantenni kohta. Kui neid antenne on katusel mitu, suurenevad ka numbrid vastavalt.

EESTIS JA MUJAL MAAILMAS KEHTIVAD NORMID

Eesti nagu ka paljud teised Euroopa riigid lähtub kiirguse kaitse komitee ehk ICNIRP’i poolt 1998. aastal kinnitatud juhtnööridest. Ja kuigi Euroopa Parlament juhtis juba 2008. aastal ICNIRP’i tähelepanu sellele, et need piirmäärad ei kaitse ju lapsi ega seenioreid, pole ICNIRP midagi ette võtnud. Ka on nad tagasi lükanud mitmete tähtsate ja ulatuslike uurimistööde tulemused. Tagamaadest nii palju, et kõnealune organisatsioon esindab eelkõige elektroonikaseadmete tootjate huve.

Kõige suurem probleem praeguste piirnormide juures on see, et ICNIRP kehtestas praegu kehtiva piirnormi peale seda, kui nad olid uurinud ainult 6 minutit kestnud mobiilikiirguse mõju. Reaalses elus on aga mobiilsideantennid kõikjal meie ümber ja huugavad 24h järjest.

Aastal 2007 uuris temaatikat ka sõltumatute teadlaste grupp (Bio-Initiative), kes töötas läbi kogu tolle ajani teada olnud informatsiooni ja teostatud epidemioloogiliste uuringute tulemused. Oma lõppraportis, mis on kokku 610 lehekülge pikk, jõudsid nad järeldusele, et hetkel kehtivad piirmäärad on ebaadekvaatsed, sest ei kaitse avalikkust, ning soovitasid, et kumulatiivset kõrgsageduslikku kiirgust (kõike kokku) ei tohiks tänaval/õues olla rohkem kui 1000 μW/m² ja siseruumides mitte rohkem kui 100 μW/m².

Veelgi rangema hinnangu on andnud Saksamaa Ehitusbioloogia Instituudi teadlased:

Kuid mobiilsideantennid pole ainsad kõrgsagedusliku kiirguse allikad. Meie ümber on ka palju WiFI ehk traadita interneti võrke, digiTV levi, viimasel ajal väga populaarseks muutunud juhtmeta lauatelefone (DECT), bluetooth seadmeid ning nende võrke. Mõnda aega tagasi selgus ka, et Eesti Energia kavatseb üle Eesti paigaldada 600 000 uut kaugloetavat elektriarvestit, mis edastavad näitusid mitu korda minutis kõrgsageduslikku kiirgust kasutades. Peale seda, kui KaitseOmaTervist.ee oli märtsis 2012 häirekella löönud ja teemat kajastati nii ajalehtedes kui ka Kanal2 Reporteris, teatas Eesti Energia, et kavatsevad nüüd kasutusele võtta hoopis teistsugused arvestid. Sellised, mis on kiirgusvabad ja edastavad näitusid elektrijuhtmeid pidi. Loe siit: LUGU nr. 1, LUGU nr. 2, LUGU nr. 3

Saamaks teada, palju on kõrgsageduslikku kiirgust Sinu kodu/töökoha ümbruses ja sees, on vaja kasutada spetsiaalset kõrgsagedusliku elektromagnetkiirguse mõõturit. Selle võid osta siit või tellida meilt mõõtmisteenuse. Seejärel on juba võimalik leida lahendus, kuidas seda kiirgust varjestada nii, et olemine oleks turvaline või et vähemalt magamistoas oleks kõik ohutu ning saaks hommikuks korralikult välja puhata.

ELEKTROMAGNETKIIRGUSE MÕJU INIMESELE

Elektromagnetkiirgus omab termilist (kuumutavat) ja mitte-termilist mõju. Kuigi need mõjud esinevad reeglina koos, peetakse mitte-termilist mõju 3-4 korda kahjulikumaks kui termilist mõju. Juba eespool nimetatud ICNIRP on arvesse võtnud ainult termilisi uuringuid, ja ignoreerinud teadustöid, mis kirjeldavad mitte-termilisi mõjusid. Aga mis on ikkagi nende kahe mõju erinevus?

Elektromagnetkiirgust nimetatakse ka mikrolainekiirguseks. Täpselt seda sama kiirgust kasutades kuumutab tavaline kodus olev mikrolaineahi toitu. Toit soojeneb seetõttu, et mikrolainekiirgus kiiritab toidus olevaid veemolekule, mille tulemusena need tuliseks lähevad. Sarnane protsess, kuid mõnevõrra madalamatel temperatuuridel leiab aset ka inimese kehas, kui ta elektromagnetkiirguse sees on. See toimub seetõttu, et inimese keha koosneb 65-70% ulatuses veest, aju koguni 88% veest.

Terve inimese aju kaitseb aju-vere barjäär, mis valikuliselt laseb veres olevaid toitaineid läbi, kuid mürkained hoiab ajust eemal. Eksperimendid noorte laborirottide peal aga näitasid, et kõrgsageduslik tavaline mobiiltelefonikiirgus nõrgestas oluliselt aju-vere barjääri, võimaldades veresoontest albumiini lekkimise nendesse ajupiirkondadesse (neuronite ja gliia rakkude juurde), kus seda vaja poleks. Alljärgneval roti aju ristlõike pildil paremal on need näha mustade laikudena. Vasakpoolsel normaalse aju pildil ei ole näha albumiini lekkeid ega muid kahjustusi. Albumiini esinemine ajukoes viitab sellele, et veresooned on saanud kahjustada ja aju on kaotanud osa oma kaitsevõimest. Selline neuronite kahjustus ei oma koheseid tagajärgi, kuid pikemas perspektiivis võib põhjustada haigusi, mis on seotud neuronite taandarenemisega. Faktiliselt on tänapäeval teada, et Alzheimeri ja Parkinson’i tõve haigetel on kõigil aju-vere barjääri kahjustused. Kuna inimese ja roti neuronid ning aju-vere barjäär on ühesugune, on tegemist arvestatava leiuga.

AJU-VERE BARJÄÄR JA D-VITAMIIN

Mõni aasta tagasi selgus, et D-vitamiin aitab kaitsta ja teatud juhtudel ka taastada aju-vere barjääri. D-vitamiini positiivset mõju märgati multipleks skleroosi, Alzheimeri ja Parkinson’i haigetel. Eestis on päiksest saadava D-vitamiiniga probleeme, sest nagu selgus 2009. Tartu Ülikooli uuringust, on 73% eestlastel isegi suve lõppedes D-vitamiini puudus. Põhjuseks asjaolu, et geograafiliselt paikneb Eesti 57. ja 60. laiuskraadi vahel. Kuna päike liigub madalalt, on päikese UVB-kiirgus efektiivne vaid ajavahemikul 10:00—14:00, kuid sedagi võib piirata pilvisus. Seega ei jää muud üle, kui võtta toidu kõrvale D-vitamiini tablette. Probleem on aga selles, et head ja ilma säilitusaineteta D-vitamiini on Eestis peaaegu võimatu leida, seetõttu hakkas KaitseOmaTervist ise maale tooma firma Lamberts D-vitamiini tablette, mis on puhtad ja sobilikud ka lastele ning allergikutele. Osta saab siit. D-vitamiini sisaldus veres peab aastaringselt olema 50-65 ng/ml (125 kuni 163 nmol/L), seda on võimalik vereanalüüsiga kontrollida. Seda, kus ja kuidas vereanalüüsi teha saab, saad teada siit.

Paljud inimesed on abi saanud ka tervislikust savist ehk kaltsiumbentoniidist. Rohkem infot selle kohta loe siit.

MOBIILIKIIRGUSE MÕJU LASTELE

Alljärgnevalt on näidatud, kui suur on mobiiltelefonikiirguse ulatus täiskasvanu, 10-aastase ja 5-aastase lapse peas. Kõrvaääres hoitud telefoni kiirgus tungib läbi kolju. Täiskasvanu puhul on mõjutatud 25% ajust, 10-aastase lapse puhul on kiirguse mõju 50% ajule ja 5-aastase lapse puhul on mobiilikiirguse “leviala” koguni 75%.

Mida noorem on laps, seda tugevamalt mobiilikirgus tema organismi ründab, sest lapse pea ja aju on väiksem. Ka koljuluu on õhem. Seetõttu on kriitiline, et nooremad kui 16-aastased lapsed ei teeks pikki telefonikõnesid, kuna tagajärjeks võib olla ajukasvaja või leukeemia. Just samal põhjusel on Belgia, Prantsusmaa, Soome, Saksamaa, Venemaa ja Rootsi avalikult teatanud, et ei soovita lastel mobiiltelefone kasutada. Paljudes koolides on lubatud ainult SMS-sõnumite saatmine. Ka on kinni keeratud traadita interneti ehk WiFI võrgud. Eesti teadlasi ja meditsiinitöötajaid ei paista see teema aga kahjuks huvitavat. Ilmselt on kasulikum tegeleda tagajärgede ravimisega.

Ära unusta liitumast ka meie TASUTA uudiskirjaga, siseta oma eesnimi ja e-postiaadress paremalpool asuvasse kasti ning vajuta kollast nuppu.

„See on esimene kord, kui IARC ja Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO) mobiilikiirgusele tõsisemalt tähelepanu pööravad. Ja kuna IARC on WHO enda allüksus, siis võime loota, et edaspidi pöörab WHO veelgi rohkem tähelepanu IARC’i avaldustele ja ignoreerib oma senist allikat ICNIRP’i, kes on endiselt veendumusel, et mobiiltelefonid ei kujuta inimeste tervisele mitte mingisugust ohtu. Irooniline on aga see, et ICNIRP’i teaduskomisjoni kuuluvad ainult mobiiltelefonitootjate (Nokia, Alcatel-Lucent, Motorola, Siemens jne) esindajad. Loomulikult ei saa nad tunnistada, et nende tooted on ohtlikud. „ kommenteerisime uudist 7. juulil 2011 KaitseOmaTervist.ee lehel.

Interphone töötas enam kui tosin aastat ja uuringutele kulus 19 miljonit eurot. 16. märtsil avaldati viimane, tööd kokkuvõttev raport, milles on reaalset teksti vaid 4.5 lehekülje jagu (koos sissejuhatuse ja lisadega kokku 13 lk). Raport on sõnastatud väga ettevaatlikult, jutt on ümmargune.

Kuigi Interphone’i raport avaldati alles 4 päeva tagasi, on dokumendi päises näha 03.10.2011 kuupäeva. See tähendab seda, et surve mobiilikiirguse mõjude uurimise lõpetamiseks sai alguse vahetult pärast juulis tehtud avaldust, et mobiilikiirgus liigitub 2B kategooriasse – tõenäoliselt on katserogeenne.

On otsustatud, et suur osa Interphone’i tööst - nende uuringud / avastused / leiud / andmed jäetakse nüüd riiulile seisma, neid ei analüüsita enam edasi. IARC (NB!! vähiuuringute keskus) loobub ka parootise (kõrvasüljenääre) kasvajate uurimisest. Seetõttu pole raportis midagi mainitud Iisraeli Interphone osakonna leitud mobiilikiirguse ja süljenäärmete (suuõõnne) vähi seosest. Vaata pilti allpool.

IARC teatas oma koduleheküljel Interphone’i sulgemisest reede (16.03.2012) õhtul, vaikselt. Pressiteadet ei tehtud.

parootis

Täname Teid kirja eest. Pöördusite Eesti Energia klienditeeninduse poole seoses kauglugemissüsteemiga.

OÜ-l Jaotusvõrk on plaanis lähima 5 aasta jooksul kauglugemisega süsteeme massilisemalt paigaldada. Paigaldamise järjekorras lähtutakse prioriteetsemate piirkondade objektidega alustamisest, kus tänase praktika kohaselt on arvestite varguseid rohkem, probleeme mõõteseadmetega, paljukorterilised elamud jne. Klient seda protsessi mõjutada täna ei saa. See tähendab, et pole võimalik ennast registreerida järjekorda või tellida omale kauglugemissüsteemi ega sellest ka keelduda. Samas on keeruline üksikutele korteritele eraldi kauglugemissüsteemi paigaldamine. Süsteemile viiakse üldjuhul üle majade kaupa. Kauglugemissüsteemide paigaldamine on täna ja edaspidi Eesti Energia investeeringuna, klient selle eest tasuma ei pea.

KaitseOmaTervist.ee soovitus:
1. Kui avaldusi hakatakse vastu võtma, teata OÜ-le Jaotusvõrk, et keeldud kauglugemissüsteemist.
2. Palu seda teha ka oma naabritel.
3. Pane oma arvestite juurde suurelt kiri: EI SOOVI KAUGLOETAVAT ARVESTIT!

Alljärgnevalt mõned näited, kuidas maailmas toimitud on:

kaugloetavast arvestist keeldumine

kauglugemissüsteemist keeldumine

Lisaks pidi kaugloetav arvesti oma ehituselt olema lihtne. Salvestama andmeid vaid kord kuus ja need siis teenusepakkujale saatma, et firma saaks tarbijale osutatud teenuste eest arve esitada. Läks aga teisiti.

Tänapäevased kaugloetavad arvestid on pisikesed arvutid, võimelised koguma ja salvestama väga täpset informatsiooni sinu elektrikasutusest ja kasutusel olevatest elektriseadmetest. Kogu see informatsioon kogutakse arvesti mällu ja edastatakse esimesel võimalusel teenusepakkujale tugevate elektromagnetlainete kaudu, sest nii on kõige odavam. Alternatiivina oleks näitusid võimalik edastada ka elektrikaableid pidi ehk kasutades BPL tehnoloogiat.

Kui tihti kaugloetavad arvestid andmeid teenusepakkujale edastavad?

Ametlikult öeldakse, et iga 4 tunni tagant, kuid reaalselt toimub edastamine paari minuti järgi. Seda intervalli on teenusepakkujal võimalik oma kontorist muuta, sest kaugloetav arvesti on võimeline ka ise teenusepakkuja käske ning korraldusi vastu võtma ning neid rakendama ehk side teenusepakkuja ja arvesti vahel on kahesuunaline. Näiteks võlgnikul saab voolu välja lülitada nii, et elektrik ei pea enam objektile kohale minema.

Kuid kaugloetavad arvestid on võimelised ka omavahel suhtlema. Olukorras, kus sinu maja jääb teenusepakkuja vastuvõtuantenni ja naabri maja vahele, tehakse sinust vahelüli. Lisaks sinu tarbimisinfo edastamisele, hakkab sinu arvesti vahendama ka naabri arvesti näitu. See tähendab seda, et elektromagnetkiirguse liiklus ei toimu mitte ainult sinu ja teenusepakkuja vahel, vaid näeb välja nii: Naaber ja Sina, Sina ja Teenusepakkuja, Teenusepakkuja ja Sina, Sina ja Naaber. Sellisel juhul on elektromagnetkiirgust juba päris palju.

Järgmises uudiskirjas vaatame, kuidas ennast nende arvestite eest kaitsta.

Ja kuigi need „targad arvestid“ peaksid tootjate sõnul olema inimesele igati ohutud, on Internetis juba mitmeid videosid ameeriklaste koduaedadest, kus peale kaugloetava arvesti paigaldamist on muru ja taimed ära närtsinud või pruuniks muutunud. See valge seade on elektromagnetkiirguse mõõtur, mis oskab vaadeldava kiirgusmüra heliks muuta. Nagu näha kiirgab elektriarvesti tugevasti ja mitu korda minutis. Vaata seda videot:

Tutvunud erinevate viimaste aastate avalike epidemioloogiliste uuringutega, leidis IARC’i ekspertgrupp Lyonis (Prantsusmaal), et mobiilikiirgus liigitub kategooriasse 2B ehk mobiilikiirguse kantserogeensus inimestele on tõenäoline.

NB! See on esimene kord, kui IARC ja Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO) mobiilikiirgusele tõsisemalt tähelepanu pööravad. Ja kuna IARC on WHO enda allüksus, siis võime loota, et edaspidi pöörab WHO veelgi rohkem tähelepanu IARC’i avaldustele ja ignoreerib oma senist allikat ICNIRP’i, kes on endiselt veendumusel, et mobiiltelefonid ei kujuta inimeste tervisele mitte mingisugust ohtu. Irooniline on aga see, et ICNIRP’i teaduskomisjoni kuuluvad ainult mobiiltelefonitootjate (Nokia, Alcatel-Lucent, Motorola, Siemens jne) esindajad. Loomulikult ei saa nad tunnistada, et nende tooted on ohtlikud.

Mida toob lähitulevik? Ollakse seisukohal, et nüüd tuleks teha inimkatseid vabatahtlike peal, keda siis mobiilikiirgusega kiiritataks. Naljaga pooleks on vihjatud, et need isikud võiksid pärineda mobiilitootjate juhtkonnast.

2007. aasta kevadel istutati puude istikud kolmes pundis. Esimene neist kaeti raadiolaineid varjestava Faraday puuriga. Teisele asetati peale tavaline klaaskiust kate, millel raadiolaineid varjestav omadus puudub. Ja kolmas jäeti niisama, ilma igasuguse katteta.

Juulikuus istikute põhjalikul läbivaatusel selgus, et taimed on tõepoolest erinevalt kasvanud. Kuid asjaolu, et midagi on tõepoolest valesti, tuli ilmsiks alles oktoobris.

“Kui varjestusega kaitstud istikute lehed olid rabavate sügistoonidega, siis ülejäänud kahel grupil püsisid lehed helerohelisena või kollakana, ning paljud lehekoed olid üldsegi hävinenud,” ütles Haggerty

“Varjestusega kaitstud istikute lehed muutusid punaseks, mis on hea märk. Kaitsmata istikute lehed aga mädanesid, ja mõned lihtsalt pudenesid okste küljest, kuigi nad olid veel rohelised.”

Kokkuvõte: Maal ja koduaias tuleks puude ja ka taimeistikutele katteks peale panna raadiolaineid varjestav kate.