Tervislik savi ehk Kaltsiumbentoniit!

Maailmas pole venelastest targemaid kiirguseksperte. Elektromagnetväljade ja muud liiki ioniseerivate kiirguste mõju inimorganismidele ning taimedele uurisid ja dokumenteerisid Juri Novitsky, Zinaida Gordon, Presman ning Juri Kholodov juba 1970. aastal. Tänaseks päevaks on sellest möödunud 40 aastat.

Nüüd, aastal 2010 on paljud läänest pärit teadlased ummistanud Venemaa teadusraamatukogud, et saada jälile nendele teadmistele, mis olid Nõukogude Liidus juba 40 aastat tagasi! Kõlab uskumatult, eks ole. Loe edasi, veel huvitavamaks läheb!

Looduse ime, mis päästis Ukraina

26. aprillil 1986.a. toimus Tšernobõl’i katastroof. Paljud ei tea, et inimohvrite arv oleks olnud sadu kordi suurem, kui venelased poleks lastele jaganud erilise koostisainega shokolaaditahvleid.

Mis oli see salajane komponent selles shokolaadis?

Maailmas väga haruldane ning harvaesinev savi — kaltsiumbentoniit (ingl. calcium bentonite).
Kuigi Ameerikas, Austraalias ning Venemaal on see tervislik savi apteekides täiesti saadaval, pole enamus eurooplasi (s.h. eestlased) sellest midagi kuulnud.

Kaltsiumbentoniit

Kaltsiumbentoniit

Kaltsiumbentoniit ja ioniseerivad ning mitteioniseerivad kiirgused?

Elektromagnetkiirgust ja -laineid nimetatakse tänapäeval uueks katkuks, sest tegemist on tõelise nuhtlusega. Inimene ei saa nende eest enam kusagil rahu, sest Eesti kolme suure mobiilioperaatori mastid on peaaegu et igal pool ­– isegi metsades ja rabades. Üleminek digilevile suurendab seda „müra“ veelgi, sest digisaatjad on tohutu võimsusega. Rääkimata veel igasugustest traadita interneti võrkudest jne. Olukord on koguni nii hull, et näiteks viimase paari aasta jooksul on autoalarmide tootjad pidanud kesklukupultide võimsust suurendama enam kui 40 korda. Seda ainuüksi selleks, et auto uksed lahti tuleksid, sest puldisignaal ei suutnud läbida seda „müra“, mis inimese ja auto vahele jäi.

Kuna elektromagnetlained- ja kiirgused läbivad probleemideta nii klaasi kui ka betoonseinu, siis on ilmselge, et olukord on nukker, kuna „pihta saavad“ ka meie elutähtsad rakud. Kuidas töötab rakk? Organismide elutegevuse aluseks on ainevahetus. Rakud vajavad toitaineid ning hapnikku. Nüüd, kui rakk tajub mingisugust kiirgust (tekivad radikaalid), sulgeb ta end ise „lukutaha“ — ta peatab toitainete ning hapniku vastuvõtmise teatud ajaks, et hoiduda kahjustustest — umbes nagu inimene hoiab vee all õhku kinni. Mõne aja pärast tekib tal siiski vajadus „hingata“ ja „toituda“, kuid kuna kiirgus on endiselt alles, ei saa ta end avada. Tulemuseks on selle raku surm.

Loomulikult on meie kehas rohkem rakke kui üks, ja seetõttu sureb neid korraga sadu miljoneid. Ühesõnaga, tulemuseks on see, et meie kehas on halbu radikaale rohkem kui terveid rakke. Selle tulemusena jääme me haigeks. Tekivad kroonilised tervisehädad jne.

Hea uudis! Kaltsiumbentoniit (looduse ülim antioksüdant) suudab vabad radikaalid neutraliseerida! Savi on loodusvara ning asub maapõues. Lisaks omadusele vabu radikaale siduda, sisaldab ta ka suures koguses elutähtsaid mineraalaineid – üle 56 erineva mineraali ning mikroelemendi, mida organism kergelt omastab. Nagu sellest poleks veel küllalt, aitab kaltsiumbentoniit savi parandada ka vereringlust ning taskaalustada keha happelist-aluselist keskkonda ehk pH’d. Soovitav on savi lisada ka lemmikloomade joogikaussi.

Tähtsamad mineraalained ja mikroelemendid, mis kaltsiumbentoniidis sisalduvad:

Räni (SiO2) Annab sidekudedele vajaliku tugevuse. Räni on vajalik komponent luustikus, veresoontes, kõhredes. Tagab molekulide vastupidavuse.
Kaltsium (CaO) Vajalik hammaste ja luude jaoks. Lihaste toonus. Südametegevus. Verehüübimine.
Raud (FeO) Hemoglobiini loomine. Elektronide ning hapniku transportimine. Ensüümide aktiveerimine.
Magneesium (MgO) Luustiku, maksa ja lihaste korrashoid.
Rakusisese vee transportimine. Aluselise keskkonna loomine. Südame ja neuro- muskulaarne tegevus.
Kaalium (K2O) Reguleerib rakumembraani molekulide rakuvälist ja -sisest voolu. Närviimpulsside juhtimine. Aitab südamel teha sujuvamaid kokkutõmbeid, mis omakorda säästab südant kiirest kulumisest. Väga vajalik neerude jaoks.
Naatrium (Na2O) Elektrolüütide tasakaal. Rakusisese rõhu hoidmine. Reguleerib kehavedelike kogust. Närviimpulsside korrashoid.
Vask (CuO) Hemoglobiini moodustamine. RNA loomine.
Elastsete kudede loomine. Kolesterooli töötlemine/ tarbimine. Ensüüm aktivaator oksüdaas.
Tsink (Zn) Vajalik paljude ensüümide tööks.
Proteiini süntees. Süsihappegaasi transportimine. Insuliini hoiustamine. Süsivesikute ainevahetus. Haavade paranemine.
Mangaan (Mn2O3) Proteiini ainevahetus. Sidekoed. Liigesevedelik. Närvikoed. Vitamiin B1 tarbimine.
Vanaadium (V2O5) Luude, kõhrede ja hammaste areng. Erütrotsüütide teke. Vähendab verelipiidide taset.
Kroom (Cr2O3) Glükoosi kasutamine. Insulini aktiivsus. Südamelihase korrashoid. Kolesterooli utiliseerimine.
Fosfor (P2O5) Ehitab luustikku. Toodab energiat.
Happelise keskkonna loomine. Vajalik rakumembraanide ja ainevahetuse
jaoks. Aitab kehal omastada kaltsiumit.
Molübdeen (Mo) Ensüümide aktivaator. Kusihappe loomine. Ensüümi oksüdaas.
Selenium (Se) Aitab säilitada kudede elastsust. Vitamiin-F süntees.
Boor (B2O3) Aitab ära hoida kaltsiumi kaotust.
Vereloome. Süsivesikute ainevahetus.

Kaltsiumbentoniit ja NASA!

1964. a. detsembris palgati Dr. Benjamin H. Ershoff selgitama välja, miks invaliidistuvad Ameerika astronaudid peale mitmepäevast kosmosereisi (kaaluta olekut). Kuhu kaob nende luudelt kaltsium? Miks põevad noored mehed osteoporoosi? Selgus, et süüdi on kaaluta olek.
„See tähendab seda, et savil on mingid erilised omadused, mis muudavad kaltsiumi omastamise võimalikuks,“ selgitas ta. Ka tänasel päeval tarbivad nii Ameerika astronaudid kui ka Vene kosmonaudid savi regulaarselt, sest gravitatsiooni puudumisel kaotab keha suurtes kogustes kaltsiumi. Hiljuti oli sellest ka saade Discovery Channel’i peal.

Kas Eesti savi kõlbab süüa?

Eestis leiduv savi kuulub illiit-perekonda, mida kasutatakse peamiselt tööstuses. Seespidiselt ei ole seda soovitav kasutada.

Kas polegi ükskõik, millist savi süüa?

Savisid on kokku kolm erinevat perekonda või liiki, ning need omakorda jagunevad veel 12 erinevaks sordiks. Seega tuleb olla väga ettevaatlik, et sa valet asja ei söö!
Kuna savi keemilist koostist on koduste vahenditega väga keeruline kindlaks teha, on internetis palju pettureid, kes müüvad solki, mis võib tervise hoopis untsu keerata. Euroopas on vaid kaks kaevandust, kust kvaliteetset kaltsiumbentoniiti saab. KaitseOmaTervist.ee teeb nende mõlemaga koostööd.

Kuidas kaltsiumbentoniiti tarbitakse?

KaitseOmaTervist.ee poolt maaletoodav kvaliteetne kaltsiumbentoniit savi on pulbriline. Kasutamine näeb välja nii, et teelusika täis savi tuleb kord päevas segada tassitäie (250 mL) mineraalveega.

Mis see savi maksab?

Kaltsiumbentoniit savi saab hetkel osta 300 grammiste kilekottide kaupa. Hind koos käibemaksu ning saatmiskuluga on 25 EUR. Koos saviga saadetakse ka väike kasutusjuhend, kuidas teha noorendavaid näomaske jne.


Vastutust välistav klausel