Toidulisand, mis päästab su elu! [tabel lisatud]

14. mai 2010

Maailmas pole venelastest targemaid kiirguseksperte. Elektromagnetväljade ja muud liiki ioniseerivate kiirguste mõju inimorganismidele ning taimedele uurisid ja dokumenteerisid Juri Novitsky, Zinaida Gordon, Presman ning Juri Kholodov juba 1970. aastal. Tänaseks päevaks on sellest möödunud 40 aastat.

Nüüd, aastal 2010 on paljud läänest pärit teadlased ummistanud Venemaa teadusraamatukogud, et saada jälile nendele teadmistele, mis olid Nõukogude Liidus juba 40 aastat tagasi! Kõlab uskumatult, eks ole. Loe edasi, veel huvitavamaks läheb!

Looduse ime, mis päästis Ukraina

26. aprillil 1986.a. toimus Tšernobõl’i katastroof. Paljud ei tea, et inimohvrite arv oleks olnud sadu kordi suurem, kui venelased poleks lastele jaganud erilise koostisainega shokolaaditahvleid.

Mis oli see salajane komponent selles shokolaadis?

Maailmas väga haruldane ning harvaesinev savi — kaltsiumbentoniit (ingl. calcium bentonite).
Kuigi Ameerikas, Austraalias ning Venemaal on see tervislik savi apteekides täiesti saadaval, pole enamus eurooplasi (s.h. eestlased) sellest midagi kuulnud.

Kaltsiumbentoniit

Kaltsiumbentoniit

Kaltsiumbentoniit ja ioniseerivad ning mitteioniseerivad kiirgused?

Elektromagnetkiirgust ja -laineid nimetatakse tänapäeval uueks katkuks, sest tegemist on tõelise nuhtlusega. Inimene ei saa nende eest enam kusagil rahu, sest Eesti kolme suure mobiilioperaatori mastid on peaaegu et igal pool ­– isegi metsades ja rabades. Üleminek digilevile suurendab seda „müra“ veelgi, sest digisaatjad on tohutu võimsusega. Rääkimata veel igasugustest traadita interneti võrkudest jne. Olukord on koguni nii hull, et näiteks viimase paari aasta jooksul on autoalarmide tootjad pidanud kesklukupultide võimsust suurendama enam kui 40 korda. Seda ainuüksi selleks, et auto uksed lahti tuleksid, sest puldisignaal ei suutnud läbida seda „müra“, mis inimese ja auto vahele jäi.

Kuna elektromagnetlained- ja kiirgused läbivad probleemideta nii klaasi kui ka betoonseinu, siis on ilmselge, et olukord on nukker, kuna „pihta saavad“ ka meie elutähtsad rakud. Kuidas töötab rakk? Organismide elutegevuse aluseks on ainevahetus. Rakud vajavad toitaineid ning hapnikku. Nüüd, kui rakk tajub mingisugust kiirgust (tekivad radikaalid), sulgeb ta end ise „lukutaha“ — ta peatab toitainete ning hapniku vastuvõtmise teatud ajaks, et hoiduda kahjustustest — umbes nagu inimene hoiab vee all õhku kinni. Mõne aja pärast tekib tal siiski vajadus „hingata“ ja „toituda“, kuid kuna kiirgus on endiselt alles, ei saa ta end avada. Tulemuseks on selle raku surm.

Loomulikult on meie kehas rohkem rakke kui üks, ja seetõttu sureb neid korraga sadu miljoneid. Ühesõnaga, tulemuseks on see, et meie kehas on halbu radikaale rohkem kui terveid rakke. Selle tulemusena jääme me haigeks. Tekivad kroonilised tervisehädad jne.

Hea uudis! Kaltsiumbentoniit (looduse ülim antioksüdant) suudab vabad radikaalid neutraliseerida! Savi on loodusvara ning asub maapõues. Lisaks omadusele vabu radikaale siduda, sisaldab ta ka suures koguses elutähtsaid mineraalaineid – üle 56 erineva mineraali ning mikroelemendi, mida organism kergelt omastab. Nagu sellest poleks veel küllalt, aitab kaltsiumbentoniit savi parandada ka vereringlust ning taskaalustada keha happelist-aluselist keskkonda ehk pH’d. Soovitav on savi lisada ka lemmikloomade joogikaussi.

Tähtsamad mineraalained ja mikroelemendid, mis kaltsiumbentoniidis sisalduvad:

Räni (SiO2) Annab sidekudedele vajaliku tugevuse. Räni on vajalik komponent luustikus, veresoontes, kõhredes. Tagab molekulide vastupidavuse.
Kaltsium (CaO) Vajalik hammaste ja luude jaoks. Lihaste toonus. Südametegevus. Verehüübimine.
Raud (FeO) Hemoglobiini loomine. Elektronide ning hapniku transportimine. Ensüümide aktiveerimine.
Magneesium (MgO) Luustiku, maksa ja lihaste korrashoid.
Rakusisese vee transportimine. Aluselise keskkonna loomine. Südame ja neuro- muskulaarne tegevus.
Kaalium (K2O) Reguleerib rakumembraani molekulide rakuvälist ja -sisest voolu. Närviimpulsside juhtimine. Aitab südamel teha sujuvamaid kokkutõmbeid, mis omakorda säästab südant kiirest kulumisest. Happelise keskkonna loomine.
Naatrium (Na2O) Elektrolüütide tasakaal. Rakusisese rõhu hoidmine. Reguleerib kehavedelike kogust. Närviimpulsside korrashoid.
Vask (CuO) Hemoglobiini moodustamine. RNA loomine.
Elastsete kudede loomine. Kolesterooli töötlemine/ tarbimine. Ensüüm aktivaator oksüdaas.
Tsink (Zn) Vajalik paljude ensüümide tööks.
Proteiini süntees. Süsihappegaasi transportimine. Insuliini hoiustamine. Süsivesikute ainevahetus. Haavade paranemine.
Mangaan (Mn2O3) Proteiini ainevahetus. Sidekoed. Liigesevedelik. Närvikoed. Vitamiin B1 tarbimine.
Vanaadium (V2O5) Luude, kõhrede ja hammaste areng. Erütrotsüütide teke. Vähendab verelipiidide taset.
Kroom (Cr2O3) Glükoosi kasutamine. Insulini aktiivsus. Südamelihase korrashoid. Kolesterooli utiliseerimine.
Fosfor (P2O5) Ehitab luustikku. Toodab energiat.
Happelise keskkonna loomine. Vajalik rakumembraanide ja ainevahetuse
jaoks. Aitab kehal omastada kaltsiumit.
Molübdeen (Mo) Ensüümide aktivaator. Kusihappe loomine. Ensüümi oksüdaas.
Selenium (Se) Aitab säilitada kudede elastsust. Vitamiin-F süntees.
Boor (B2O3) Aitab ära hoida kaltsiumi kaotust.
Vereloome. Süsivesikute ainevahetus.

Kaltsiumbentoniit ja NASA!

1964. a. detsembris palgati Dr. Benjamin H. Ershoff selgitama välja, miks invaliidistuvad Ameerika astronaudid peale mitmepäevast kosmosereisi (kaaluta olekut). Kuhu kaob nende luudelt kaltsium? Miks põevad noored mehed osteoporoosi? Selgus, et süüdi on kaaluta olek.
„See tähendab seda, et savil on mingid erilised omadused, mis muudavad kaltsiumi omastamise võimalikuks,“ selgitas ta. Ka tänasel päeval tarbivad nii Ameerika astronaudid kui ka Vene kosmonaudid savi regulaarselt, sest gravitatsiooni puudumisel kaotab keha suurtes kogustes kaltsiumi. Hiljuti oli sellest ka saade Discovery Channel‘i peal.

Kas Eesti savi kõlbab süüa?

Eestis leiduv savi kuulub illiit-perekonda, mida kasutatakse peamiselt tööstuses. Seespidiselt ei ole seda soovitav kasutada.

Kas polegi ükskõik, millist savi süüa?

Savisid on kokku kolm erinevat perekonda või liiki, ning need omakorda jagunevad veel 12 erinevaks sordiks. Seega tuleb olla väga ettevaatlik, et sa valet asja ei söö!
Kuna savi keemilist koostist on koduste vahenditega väga keeruline kindlaks teha, on internetis palju pettureid, kes müüvad solki, mis võib tervise hoopis untsu keerata. Euroopas on vaid kaks kaevandust, kust kvaliteetset kaltsiumbentoniiti saab. KaitseOmaTervist.ee teeb nende mõlemaga koostööd.

Kuidas kaltsiumbentoniiti tarbitakse?

KaitseOmaTervist.ee poolt maaletoodav kvaliteetne kaltsiumbentoniit savi on pulbriline. Kasutamine näeb välja nii, et teelusika täis savi tuleb kord päevas segada tassitäie (250 mL) mineraalveega.

Mis see savi maksab?

Kaltsiumbentoniit savi saab hetkel osta 300 grammiste kilekottide kaupa. Hind koos käibemaksu ning saatmiskuluga on 25 EUR. Koos saviga saadetakse ka väike kasutusjuhend, kuidas teha noorendavaid näomaske jne.

Ameerikas pannakse mobiilidele hoiatus?

20. märts 2010

2008.a. diagnoositi 58-aastasel Alan Marks’il ajukasvaja.

“Nad võtsid mu pea seest välja golfipalli suuruse moodustise,” ütles Marks. “Hoolimata operatsioonist on mu edasine elu täielikult rikutud.” (A.M.)

Alan on üks nendest, kes esimeste mobiiltelefonide müügile saabumisel seda toodet kohe entusiastlikult kasutama hakkas. Aasta oli siis 1987. “Pole kahtlustki, et minu vähi tekitas mobiilikiirgus.”

Alan’i tervislik seisund pani tegutsema ka tema abikaasa, Ellen Marks’i, kes kohtumisel Maine’i osariigi ametnikega nõudis, et võetaks vastu seadus, mis sunnib mobiilitootjaid telefonidele hoiatussilte kleepima.

Dr. Devra Davis, New Yorkis paikneva kliiniku juhataja tõdes, et kuigi mobiilitootjad on hakanud pisikeses kirjas mobiilikiirguse hoiatusi juba telefonide kasutusjuhenditele lisama, oleks selge ja konkreetne hoiatussilt - Mobiiltelefoni kiirgus võib tappa! - sidevahendite peal ikkagi teretulnud.

Ehkki Maine’i osariigi õiguskomisjon valmistas sellekohase seaduse ka ette, ei leidnud see saalis lugemisel piisavalt poolthääli.

Sellest hoolimata on ajad huvitavad, sest Itaalias on juba kohtupretsedent loodud.

Loe lähemalt siit:
http://blog.kaitseomatervist.ee/pretsedent-on-loodud/

Pretsedent on loodud!

27. jaanuar 2010

Itaalia kohus leidis seose peaajukasvaja (neurinoom) ja mobiilikiirguse vahel, ning kohustas kindlustust maksma välja valuraha!

Härra Innocenzo Marcolini (57) tööülesannete hulka kuulus telefoniga rääkimine. Peale 10 aastat mobiiltelefoni ja traadita telefoni kasutamist (15 000 kõnetundi) avastati tal peaajukasvaja. Arstide survel nõustus ta koheselt operatsiooniga, mis paraku head tulemust ei andnud.
Olles nüüd 80% ulatuses töövõimetu, nõudis hr. Marcolini, et kohus tunnistaks, et tema peaajukasvaja on saadud tööülesandeid täites.

Dr Ottavio di Stefano, Brescia haigla peaarst tutvustas kohtule Prof. Hardell’i uuringuid (2006; 2009) ning ka Kundi 2009.a. valminud põhjalikku raportit elektromagnetkiirguse mõjust elusorganismidele.

Kohus põhjendas oma otsust järgmiselt: “On täiesti usutav, et üle 10-aastane kokkupuude elektromagnetkiirguste ja -lainetega on mõjutanud Hr.Marcolini tervislikku seisundit.

Hetkel ei ole teada, kas kindlustusfirma kavatseb kohtuotsuse edasi kaevata või mitte.

Kaitse oma tervist ohtliku elektromagnetkiirguse eest!

8. oktoober 2009

Vaata videot olukorrast Lasnamäel. Kliki siia!

On teada, et igasugune elektromagnetkiirgus häirib käbinäärme talitlust. See on üks peamisi põhjuseid, miks paljud inimesed peavalude ja unehäirete all kannatavad - naised rohkem, mehed vähem.

Enamus inimesi teab, et kõrgepingeliinid on tervisele ohtlikud, kuid veelgi enam ohustavad tervist igapäevased büroo- ja majapidamisseadmed, mis kiiritavad meid tunduvalt enam kui väljas olevad kõrgepingeliinid. Et need kiirgused on lõhnatud, maitsetud ja silmale nähtamatud, ei oska me neid karta. Kuna Eestis kehtivad nendele kiirgustele tuhat korda leebemad normid kui mujal maailmas, on väga tähtis, et iga inimene võtab ise vastutuse oma elu ja tervise eest ning muudab oma elukeskkonna (kodu ning töökoha) turvalisemaks.

Elektromagnetkiirgust saab tuvastada gaussmeetri abil. Peopessa mahtuv ja patareidel töötav mõõteseade näitab sulle “puust ja punaselt” kätte ohtlikud kohad, kus ei maksa kaua viibida, või seadmed, mille kasutamisel peaksid olema ettevaatlikum.

Sooduspakkumine! Hea hinnaga gaussmeetrit on võimalik osta siit: OSTA KOHE!

Käbinääre asub inimese kahe ajupoolkera vahel, Idamaades kutsutakse teda ka kolmandaks silmaks. Käbinäärme talitlus stimuleerib ajuripatsit, mis omakorda valmistab hormoone, mis ergutavad kilpnäärme, neerupealiste, sugunäärmete, harknäärme ning kõhunäärme talitlust. Viimased aga reguleerivad vere kaudu elundite ja kudede ainevahetust. Käbinääre toodab seratoniini abil ka melatoniini. See tugevdab keha
immuunsüsteemi. Kõrge käbinäärme sekretsiooniga inimeste tõenäosus vähki haigestuda on väiksem. Mida rõõmsam ja positiivsem on inimene, seda rohkem tema kehas melatoniini on. Suur melatoniinitootlikkus tõstab energia, vastupidavuse ja füüsilise taluvuse taset, ning on otseselt seotud unemudeliga, lastes südamel ja veresoonkonnal
keha parajalt reguleerida. Melatoniin on keha võimsaim ja mõjusaim antioksüdant, avaldades toimet nii vaimse kui ka füüsilise vananemise vastu.

Et end elektromagnetväljade ja -kiirguste eest kaitsta, on vaja teada, kui tugevad on väljad sinu kodus / tööl / õppeasutuses / lapse lasteaias. Mida varem seda parem, sest hiljem on juba raskem oma tervist korda saada. Kiire tegutsemine on siin tähtis!


Vastutust välistav klausel
if ($whichcat) { $orderby = 'title'; $order = 'ASC'; }