Lauri Birkan
Õhtuleht
Mobiiltelefonidest tingitud vähiohtu on uuritud sadu kordi, kuid alles nüüd tulid Saksa telesaates ilmsiks kindlad tõendid, mis seostavad ajuvähi teket mobiilidega.
Saates “Report Mainz” tsiteeriti Euroopa keskkonnaasutuse direktrissi Jaqueline McGlade’i, kelle sõnul on neil nüüd tõendid, kuidas agar mobiiltelefoni kasutamine põhjustab ajuvähki.
Keskkonnaasutuse raporti “Bioinitiative Report” järgi ohustab ajukasvaja inimesi, kes rääkinud mobiiliga üle kümne aasta, umbes 460 tundi aastas. Seejuures märgitakse, et kui telefoni on hoitud ainult ühe kõrva ääres, siis suurneb haigestumisvõimalus kaks korda. Seda tõendavad usutlused ajukasvajaga patsientide seas, kes kinnitasid, et hoidsid mobiiltelefoni just sellel pea poolel, kus vähk avastati.
Keskkonnaasutus nõuab nüüd uusi ja põhjalikumaid uuringuid.
“Mobiiltelefonist lähtuvad elektromagnetlained avaldavad mõju inimrakkudele,” ütleb McGlade. “Nad segavad rakuprotsesse ja rakkudevahelist signaalidevahetust. Kui see toimub pikka aega, võivad need segajad vähki põhjustada.”
Eesti teadlased arvavad sama
Eesti teadlastele pole värskes raportis midagi uut. Juba kaks aastat tagasi rääkis TTÜ emeriitprofessor Hiie Hinrikus Sakalale Rootsis korraldatud uuringust, mis andis täpselt sama tulemuse kui keskkonnaasutuse värske uuring.
Aastaid mobiiltelefonide mõju uurinud ning selles valdkonnas Eesti tunnustatuimaks spetsialistiks peetava Hinrikuse arvates on mobiiltelefonide kahjulikkus ammu tõestatud. Ühtlasi ei usu ta ka uute telefonide väidetavasse riskivabadusse, sest inimorganismi mõjustab juba sellinegi kiirgus, mis on mobiiltelefonist lähtuvast tuhat korda nõrgem. “Sellega, et kiirgusel on mõju rakkudele, on nõustunud isegi mobiiltelefonide tootjad,” kinnitab Hinrikus.
Tänavu septembril taas Sakalas kirjutades märgib ta sedagi, et kõikvõimalikele teadusuuringutele hinnangu andmisel tuleb esmalt vaadata, kes on nende rahastaja.
“Viimasel ajal meediasse jõudnud uuringuid, mis tunnistasid mobiiltelefonid ohutuks, on telefonitootjate endi rahastatud,” räägib Hinrikus. Kuid näiteks TTÜ sellealastesse uuringutesse pole tema sõnul kaasatud ühtegi välispartnerit, rääkimata mobiilsideseadmete tootjatest või mobiilsideoperaatoritest.
“Oleme teinud lühiajalisi katseid inimestega, kellele on antud minutiline mobiilist lähtuva kiirgusega sarnane impulss,” selgitab Hinrikus. “Et impulss aju tegevust mõjutab, selles ei ole mingit kahtlust. Lihtsustatult võib öelda, et mõju on sarnane alkoholi tekitatavaga.”
Pärandus tulevastele põlvedele
Viimased uuringud näitavad, et mobiiltelefon võib põhjustada muutusi koguni inimese DNA-ahelas. See aga tähendab võimalust, et pärandame häda edasi oma järeltulijatele.
Muidugi saab sellele väitele kinnitust alles hulga aastate pärast.
Kuivõrd iseäranis vastuvõtlikud on kiirgusele lapsed, mõistab Hinrikus hukka ka mobiiltelefonitootjate ja -operaatorite rohked lastele suunatud reklaamikampaaniad.
“Niisugune tegevus on ebaeetiline,” arvab ta ega mõista, miks ei sekku siin ametkonnad, kes tervise eest hea peavad seisma. Ta arvab, et mobiili pole mõtet osta lastele enne, kui enam tõesti muul moel pole võimalik suhelda.
“Isegi kui WiFit (traadita internetti) majja panime, pidasime enne kõva arutluse maha,” räägib Hinrikus, kuid lisab, et viimaks jõuti siiski järeldusele, et säärast elektromagnetvälja on kõikjal juba piisavalt palju, et suurt vahet enam polegi. “Koopasse ju inimkond tagasi ei lähe,” nendib Hinrikus.
See aga ei muuda tema isiklikku arvamust: parem oleks, kui WiFit poleks.
Ka näiteks juhtmega mobiili külge ühendatud vabakäeseade toimib antennina, mis omakorda võib avaldada ajule suurematki mõju, kui telefoni kõrva ääres hoidmine. Sellise komplekti palju kiidetud ohutusse ei usu ka Ida-Tallinna haigla neuroloog Toomas Toomsoo.
Hinrikuse sõnul on paraku tüüpiline, et teadusuuringute vastu avalikkuses suuremat huvi ei tunta. “Miks, seda ma ei tea,” ütleb ta naerdes.
Kui mobiiltelefonide kahjulikkus lõplikult tõestatakse, toob see kindlasti endaga kaasa riiklikud piirangud. “Näiteks Prantsusmaal ei lubata alla 15aastastel lastel solaariumis käia, kuna on ju teada, et UV-kiirgus võib põhjustada nahavähki,” toob Hinrikus paralleeli.
Ema: turujutul pole põhja all!
Kolme lapse ema Ave räägib, et tema usuks ainult teaduslikult põhjendatud argumente, mitte turujuttu.
“Kui leitakse, et mobiiltelefonid võivad tervist kahjustada, peaks sellest rohkem rääkima, kuna inimesed ei oska ju ohtu karta,” arvab ta, aga senimaani pole ta ise oma lastele telefoniga rääkimise piiranguid kehtestanud.
“Loomulikult paneb selline jutt mõtlema, kuid täpselt nagu mikrolaineahju puhul räägitakse siingi kahjulikkusest tervisele, samas kui konkreetsed faktid puuduvad,” märgib Ave. Tema arvates tuleb aga kõike teha mõistusega. Ka mobiiltelefoni peaks kasutama just niipalju kui vaja, aga nii vähe kui võimalik.
Ave toob näitena oma kaks vanemat tütart, kes said mobiili juba esimesse klassi minnes. “Ma pole pidanud neile kunagi mingeid piiranguid peale panema, kuigi enamikul nende klassikaaslastel on igakuine rääkimislimiit,” ütleb Ave ja tunnistab, et seni on aidanud vaid omavahelisest kokkuleppest, et kuuarved ei ületaks 200–300 krooni. “See on aga puhtalt vastutuse küsimus.”
Ave kinnitusel on nii tema 16aastase Silja kui ka 13aastase Eliise kõigil klassikaaslastel mobiiltelefon olemas.
Blogi aadress: Ajuvähk ja elektromagnetkiirgus
