Postitused ‘elektromagnetväli’ sildiga

Eestis kehtivad normid

Reede, 3. aprill 2009

Millised on meie riigis kehtivad normid?

Eestis reguleeritakse elektromagnetkiirgust 2002.a. sotsiaalministri määrusega: ”Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu– ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine.”

Selles määruses toodud piirväärtused on saadud Maailma Tervishoiu Organisatsioonilt, kes omakorda sai need soovituslikud numbrid selliselt organisatsioonilt nagu ICNIRP (Rahvusvaheline kiirguskaitse komisjon). Kuigi ICNIRP’i ülesanne on hoolitsetada selle eest,
et elektromagnetkiirgused ei ületaks inimestele ohtlikke tasemeid, on olukord hoopiski vastupidine. Piirnorme mitte ei langetata, vaid tahetakse hoopis tõsta!

Miks?

Sellepärast, et sinna komisjoni kuuluvad mobiilitootjad (Nokia, Alcatel-Lucent, Motorola, Siemens) ja ka USA sõjavägi. Just seetõttu ongi normid ülemõistuse kõrgel, et järjest võimsamad sidevahendid ning muud analoogsed seadmed kindlasti
nende piirväärtuste sisse mahuksid.

Kasuta gaussmeetrit ja muuda oma elukeskkond turvalisemaks:
http://blog.kaitseomatervist.ee/kaitsevahendid/

Elektromagnetväljad- ja kiirgus

Elektromagnetväljad meie ümber

Laupäev, 21. märts 2009

Igapäevaselt puutume me kokku uskumatult paljude elektromagnetväljade ja -kiirgustega (radiatsioon).

Mõned elektromagnetkiirguse allikad:

Arvutid, sülearvutid, monitorid, televiisorid, koopiamasinad, kellraadiod, telefonid, mobiiltelefon, traadita telefonid, faksid, päevavalguslambid (fluoresent torud), dimmerid, elektripliidid, külmkapid, mikrolainahjud, tolmuimejad, nõude- ja tavalised pesumasinad, elektritööriistad, triikrauad, mikserid, kohvimasinad, blenderid, elektrihambaharjad jne.

Isegi kui need seadmed toast välja visata, jäävad ikkagi alles elektrijuhtmed seinas ning mobiili-, tele- ja raadioantennid-mastid ning elektri- ja kõrgepingeliinid!

Seepärast peetaksegi elektrivälju uueks saasteks, õhu-, toidu- ja veesaaste kõrval!

NB! Paljudes kodudes on just magamistoas kõige suuremad elektromagnetväljad!

Inimesele ohtlike elektromagnetväljade tuvastamiseks kasutatakse gaussmeetreid

Gaussmeetri demonstratsioon ehk kuidas mõõta elektromagnetvälju

Neljapäev, 19. märts 2009

Kas sa teadsid, et paljud inimesed saavad oma kiirguselaksu kätte hoopis kodus, mitte kuskil kõrgepingeliinide all?

Näiteks kellraadiod, mida me oma öökapil voodi kõrval hoiame, kiiritavad meie ajusid palju rohkem kui tänaval olev kõrgepingeliin!

Olukord on ohtlik siis, kui mõõturi seier üle 2 mG läheb!

Alljärgnev on meil müügil oleva gaussmeetri demonstratsioon (jälgi kõige ülemist skaalat)!

Osta omale gaussmeeter siit!

Astangu elanikud peatasid elektriliini rajamise

Esmaspäev, 16. märts 2009

Õhtuleht
Helve Laasik

Astangu elanike 400 allkirjaga kirja tõttu oli Eesti Energia sunnitud 3. augustil peatama 5,5 miljonit maksva 110 kV kõrgepingeliini ehituse. Astangu elanikud on mures, et uus ehitatav liin on nende tervisele ohtlik.

Oma märgukirjas toonitavad Astangu elanikud, et liini ehitatakse vanade nõukogude normatiivide järgi, samuti põhjustavat rajatav liin tugeva elektromagnetvälja, mis tekitab elanikele vähki, südame- jm. haigusi. Liin tuleb nn. rohelisse vööndisse, kus inimesed käivad jalutamas ja lapsed mängimas. Keegi ei olevat kaitstud võimalike traatide kukkumise korral tekkivate õnnetusjuhtumite eest.

5. augustil mõõtis tervisekaitseinspektsioon Eesti Energia tellimusel elektromagnetvälja Tallinnas töötavate 110 kV kõrgepingeliinide all ja nende vahetus läheduses ning ühes Astangu tänava korteris. Mõõtmistulemused näitasid, et 110 kV kõrgepingeliinide läheduses ei ületa 50 Hz elektromagnetvälja parameetrid normsuurusi ja on seega elanikele ohutud.

Eesti Energia pressiesindaja Kaie Saare sõnul on Ameerika arstid uurinud elektrimontööride jt. elekromagnetväljas töötavate professionaalide haigestumist aju- ja kopsuvähki. “Meditsiiniliselt ei ole tõestatud seost elektromagnetväljas viibimise ja haigestumise vahel. Mõju on tuvastatud vaid teatud tüüpi ülitundlike südamestimulaatorite tööle ja sedagi normidest tunduvalt tugevama välja puhul,” märkis Saar.

Tervisekaitseinspektsiooni füüsika kesklabori juhataja kohusetäitja Hans Kuusiku sõnul olid NL-i normatiivid mõnes osas märksa rangemad kui praegused Euroopa Liidu omad.

Blogi aadress: Elektriliini mõju inimese tervisele


Vastutust välistav klausel
if ($whichcat) { $orderby = 'title'; $order = 'ASC'; }