Postitused ‘kiirgus’ sildiga

Mobiiltelefoni kiirgus ja laste ajud

Reede, 4. september 2009

“Inimeste mobiili- ja raadiolainetega kiiritamine on maailma kõige ulatuslikum eksperiment, hõlmates 4 miljardit katsejänest.” Lloyd Morgan

Järgnevalt üks pilt mobiilikiirguse läbitungimisvõimest:
Esimesel pildil on näha, kuidas mobiiltelefoni kiirgus tungib läbi 5-aastase lapse peaaju (kolju paksus 0,5 mm); Teisel pildil on 10-aastase lapse pea (kolju paksus 1 mm). Ja kolmandal pidil on täiskasvanu pea (kolju paksus 2 mm).

Teadlased on mobiiltelefoni kasutajatel täheldanud keskmisest suuremat silmavähi riski, süljenäärmete kasvajaid, lümfoomi ja leukeemiat.

Prantsusmaa keelas mobiiltelefonide kasutamise algkoolides!

Pühapäev, 14. juuni 2009

Tervishoiuminister Rosalyne Bachelot teatas: Valitsus otsustas sammu astuda selleks, et kaitsta lapsi ohtlike elektromagnetlainete eest. Tavapäraste mobiiltelefonide kasutamine algkoolides on keelatud. Lubatud on vaid sellised seadmed, milledega on võimalik saata tekstisõnumeid (SMS). Mobiilitootjad on kohustatud looma uusi telefone, mida on võimalik kasutada ainult koos handsfree’ga. Kõik see on selleks, et vähendada mobiiltelefonide kiirguste mõju laste ajudele.”

Prantsusmaa ametkonnad ja mobiilioperaatorid on juba päris tuntava “tule” all, sest mitmed organisatsioonid nõuavad mobiilimastide kõrvaldamist koolide, haiglate ja elamupiirkondade ligidusest.

Veebruarikuus kohustas kohus mobiilioperaatorit Bouygues’i eemaldama oma masti Tassin-la-Demi-Lune’i piirkonnast, sest elanikud kartsid oma tervise pärast.
Kohus leidis, et kuigi kindlad tõendid — mobiilikiirguse mõjust inimese tervisele - puuduvad, on inimeste hirm siiski põhjendatud.

Prantsusmaa üks aktiivsem mobiilimastide vastu võitlev rühmitus kannab nime Robin-des-Toits (ehk Katuste Robin Hood).

Eestis kehtivad normid

Reede, 3. aprill 2009

Millised on meie riigis kehtivad normid?

Eestis reguleeritakse elektromagnetkiirgust 2002.a. sotsiaalministri määrusega: ”Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu– ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine.”

Selles määruses toodud piirväärtused on saadud Maailma Tervishoiu Organisatsioonilt, kes omakorda sai need soovituslikud numbrid selliselt organisatsioonilt nagu ICNIRP (Rahvusvaheline kiirguskaitse komisjon). Kuigi ICNIRP’i ülesanne on hoolitsetada selle eest,
et elektromagnetkiirgused ei ületaks inimestele ohtlikke tasemeid, on olukord hoopiski vastupidine. Piirnorme mitte ei langetata, vaid tahetakse hoopis tõsta!

Miks?

Sellepärast, et sinna komisjoni kuuluvad mobiilitootjad (Nokia, Alcatel-Lucent, Motorola, Siemens) ja ka USA sõjavägi. Just seetõttu ongi normid ülemõistuse kõrgel, et järjest võimsamad sidevahendid ning muud analoogsed seadmed kindlasti
nende piirväärtuste sisse mahuksid.

Kasuta gaussmeetrit ja muuda oma elukeskkond turvalisemaks:
http://blog.kaitseomatervist.ee/kaitsevahendid/

Elektromagnetväljad- ja kiirgus

Elektromagnetväljad meie ümber

Laupäev, 21. märts 2009

Igapäevaselt puutume me kokku uskumatult paljude elektromagnetväljade ja -kiirgustega (radiatsioon).

Mõned elektromagnetkiirguse allikad:

Arvutid, sülearvutid, monitorid, televiisorid, koopiamasinad, kellraadiod, telefonid, mobiiltelefon, traadita telefonid, faksid, päevavalguslambid (fluoresent torud), dimmerid, elektripliidid, külmkapid, mikrolainahjud, tolmuimejad, nõude- ja tavalised pesumasinad, elektritööriistad, triikrauad, mikserid, kohvimasinad, blenderid, elektrihambaharjad jne.

Isegi kui need seadmed toast välja visata, jäävad ikkagi alles elektrijuhtmed seinas ning mobiili-, tele- ja raadioantennid-mastid ning elektri- ja kõrgepingeliinid!

Seepärast peetaksegi elektrivälju uueks saasteks, õhu-, toidu- ja veesaaste kõrval!

NB! Paljudes kodudes on just magamistoas kõige suuremad elektromagnetväljad!

Inimesele ohtlike elektromagnetväljade tuvastamiseks kasutatakse gaussmeetreid


Vastutust välistav klausel
if ($whichcat) { $orderby = 'title'; $order = 'ASC'; }