Postitused ‘kiirgus’ sildiga

Mobiiltelefon põhjustab peavalu

Laupäev, 21. märts 2009

Jana Savi, Ajakiri Üks

Mobiiltelefon põhjustab peavalu, arvuti kahjustab silmi, mikro- laineahi mõjutab seedimist… Hoiatusi, mis meid oma harjumusi muutma sunnivad, on küllaga. Mida teha, et kõrgtehnoloogia areng tervisele saatuslikuks ei saaks?

Paljudes igapäevategemistes ümbritseb meid elektromagnetiline kiirgus. On ju kõik elektrilised seadmed, alates föönist ja lõpetades arvutiga, elektromagnetilise väljaga. Tervist mõjutav kiirgus käib kaasas isegi nii tavalise asjaga nagu mobiilihelin või raadioragin beebimonitori lähedal.

Pole saladus, et kõik, mis puudutab elektromagnetilisi laineid ja kiirgusfoone ning nende mõju inimese tervisele, on juba ammu teadlaste ja tervisespetsialistide uurimise all. Aeg-ajalt loeme või kuuleme ikka uudiseid sellest, et mobiiltelefon võib muuta viljatuks, ülemäärane televiisorivaatamine voodihaigeks jne. Kuna tagajärjed on hirmuäratavad, tekib paratamatult küsimus, kas neil uudistel on ka tõepõhi all. Tervisekaitseprobleemidega tegelevad teadlased kogu maailmas kinnitavad, et on ja enamgi veel. Sest ajast, mil meie majapidamises on kasutusel elekter, on meie vastuvõtlikkus elektromagnetilisele kiirgusele tõusnud miljon korda. Ime siis, et koos tehnika arenguga on suurenenud ka terviseriskid. Näiteks wireless e juhtmeta raadiotehnoloogia tekitab kõrgsageduslikku elektromagnetilist kiirgust, mis ümbritseb meid pidevalt, selle asemel et püsida vaid teatud juhtmetes. Ka inimeste üha kasvav sõltuvus mobiilsidest ja traadita internetiühendusest suurendab elektromagnetilise kiirguse levikut oluliselt.

Tõestatud tulemused

2002. aastal selgus California terviseameti ülevaatest, mis hõlmas 150 olulist uurimust, et elektromagnetiline kiirgus suurendab oluliselt inimeste haigestumist sellistesse haigustesse nagu leukeemia, ajukasvajad, nurisünnitused, närvikahjustused jms. On teada, et näiteks leukeemiasse haigestumine võib tulla kõne alla, kui elukeskkonna elektromagnetilise kiirguse tase ulatub 4 milliGaussi (mG), mida esineb 1/8 kodudes. Paradoksaalseks teeb selle asjaolu, et kehtivad normid on 250 korda kõrgemad, püsides 1000 milliGaussi juures…

Üks põhjusi, miks elektromagnetiline kiirgus võib eelsoodumuse korral inimestes raskeid haigusi põhjustada, on selle mõju hormoon melatoniinile. Nimelt nõrgestab keskmisest suurem elektromagnetiline kiirgus organismis melatoniini tootmist, mida omakorda seostatakse mõne vähivormiga.

Teadusuuringute abil on tõestatud ka, et teatud tüüpi elektromagnetiline kiirgus, mida tekitavad näiteks mobiiltelefonid, võib rakke geneetiliselt kahjustada. Näiteks USA-s Põhja-Carolina ülikoolis tehtud uuringu käigus mõjutati inimese vererakke nelja tüüpi mobiiltelefoni signaaliga. Tulemused näitasid, et paljude punaste vereliblede tuumad olid kiirguse toimel jagunenud mikrotuumadeks, mis viitab otseselt geneetilisele muundumisele.

Ka raseduse iseenesliku katkemise oht on elektromagnetilise kiirguse mõjul tavalisest suurem. 2002. aastal USA-s tehtud uurimus, mis avaldati ajakirjas Epidemiology, kinnitas, et rasedatel, kes kasutasid regulaarselt koduseid elektriseadmeid, tõusis abordirisk kolm korda.

Pikaajaliste uurimuste kõrval on tehtud ka lühiajalisi katseid ja järeldusi, mis vaid kinnitavad elektromagnetilise kiirguse halba mõju tervisele. Näiteks 2003. aastal Hollandis tehtud uuring tõestas, et inimesed, kes kasutasid igapäevaselt 3G-mobiile, kannatasid rohkem peavalu, iivelduse ja mälukaotuse all.

Abi ettevaatusest

Kuigi mainitud faktid võivad mõnes meis isegi paanikat tekitada, on teadlaste olulisem sõnum see, et elektromagnetilise kiirguse terviseriski saame me ise lihtsate vahenditega vähendada. Piisab, kui muuta see osaks elustiilist.

Elektriseadmed erinevad nii tüübilt kui ka elektromagnetkiirguse tugevuselt: 0/5 tähistab vähimat, 5/5 suurimat riski.

SPORDISAALIS JA SPAAS. Treeningseadmed (1/5) on üldiselt ohutud. Kõikvõimalike südamelihast tugevdavate treeningvahendite elektriseadmed küll kiirgavad, kuid treenimise füüsiline mõju on kordi soodsam kui võimalik kiirgusoht. Et seda kiirgusohtu siiski vähendada, tasub võimalusel valida treenimiseks seadmed, mis ei oleks elektrilised (näit displeita sõudeergomeeter), ja hoiduda treenimast televiisorite või plasmaekraanide läheduses. Kindlasti soovitavad aga terviseasjatundjad unustada solaarium (5/5)! Sellega me mitte ainult ei hoidu nahavähi riskist, vaid loobume ka kallist võimalusest oma keha elektromagnetilise kiirgusega küllastada. Veekeeristel ja mullivannidel (3/5) spaas on tavaliselt pump või mootor, mis võivad anda vees olijale korraliku doosi elektromagnetilist kiirgust, kuigi nende juhuslik kasutamine veekeskuses ei tekita üldiselt probleeme.

LIIKUDES. Sageli või enam kui mõneminutilisteks kõnedeks kasutatavad mobiiltelefonid (5/5) kujutavad endast ilmselget ohtu. Isegi nn ooteasendis lähetavad mobiiltelefonid oluliselt radiatsiooni. Kõige ohustatumad kehapiirkonnad selleks on pea ja rinnad, meestel ka munandid. Mida lähemal kehale on telefon, seda rohkem kiirgust see saab. Seepärast ei soovitata telefoni pidevalt taskus hoida. Et mobiiltelefoni kiirgust vähendada, anname mõned näpunäited.

Lülita telefon magama minnes alati välja! Kui pead seda siiski sees ja käe ulatuses hoidma, pane telefon endast vähemalt meetri kaugusele. Vastasel juhul saad kogu öö jooksul mõttetu doosi elektromagnetilist kiirgust.

Telefoni laadimisega kaasneb suur hulk kiirgust – seepärast tee seda võimalusel alati ruumis, kus parasjagu inimesi ei viibi.

Enne helistamist kontrolli oma telefoni “leviposte“ – korralik signaal tähendab, et telefon ei tööta maksimumvõimsusega ning edastab seega sadu kordi vähem kahjulikku kiirgust.

Kasuta “käed vabad“ varustust, kuid ole kindel, et see hoiab kiir-guse su peast eemal. “Käed vaba?? või kõlarifunktsiooni korral vähendad oluliselt kiirgusohtu. Kui see pole võimalik, hoia kõne ajal telefoni sentimeetri kaugusel kõrvast, mis muudab ka oluliselt doosi tugevust.

Isegi kui su auto seisab paigal, kasuta “käed vaba“ süsteemi, sest see vähendab märkimisväärselt elektromagnetilise kiirguse taset.

KONTORIS. Sülearvutid, lauaarvutid ja monitorid (1/5) väljastavad madalal tasemel kiirgust. Sülearvutite kiirgustase väheneb, kui kasutada neid igapäevaselt ilma akuta.

KODUS. Lauatelefon (0/5) on ideaalne, mida ei saa öelda juht-meta digitelefoni (5/5) kohta, kuna nende tööks kasutatakse sama tehnoloogiat mis mobiiltelefonidelgi. Nende põhiseade toodab ja pulseerib mikrolaineid 24 tundi ööpäevas, sõltumata sellest, kas telefoni kasutatakse või mitte. Kui telefoni kasutad ja seisad tugiseadme juures, saab sulle osaks poole suurem doos. Juhtmeta analoogtelefon (2/5) on märksa parem, sest see õhkab kiirgust vaid kõne ajal.

Säästupirnide (3/5) kasutamine võib näida küll hea keskkonnale, kuid neist kiirgub ohtralt elektromagnetlaineid (nagu ka fluorestsentslambist). Seepärast eelista lampides tavalisi madala võimsusega pirne või supertõhusaid valgusdioodpirne. Odav või vana valgusregulaatoriga lüliti (5/5) kiirgab veel rohkem.

Mikrolaineahjud (5/5) on ohtlikud. On isegi tõestatud, et proteiinide ja aminohapete koostises toimuvad toitu tehes mikrolainete mõjul olulised muutused. Seepärast ei soovitata mikrouunis soojendatud toitu liiga sageli süüa. Tavalised elektripliidid (1/5) ja keraamilise pinnaga pliidid (1/5) on madala riskitasemega. Seevastu energiasäästlikud ja kiiretoimelised induktsioonpliidid (5/5) on küll perenaisele mugavad, kuid toodavad kuumust magnetvälja kaudu ja on asjatundjate kinnitusel kohutavad elektromagnetiliste kiirte edastajad.

Ka televiisorid (2/5) ja plasmaekraanid (4/5) õhkavad ohtlikku kiirgust. Kuna nad tekitavad enda ümber staatilise elektrivälja, peaks nende ekraanidelt liikuva pildi vaatamiseks istuma vähemalt paari meetri kaugusel. Patareidega töötavad beebimonitorid (0/5) on peaaegu kiirgusvabad, kuid juhtmega beebimonitorid (2/5) õhkavad seda märkimisväärses koguses, mistõttu tuleks need hoida beebi peast vähemalt meetri kaugusel. Vältima peaks digitaalseid juhtmeta monitore, sest need muudavad väikelapse mikrolainekiirgusele väga vastuvõtlikuks.

WiFi (5/5) edastab pidevalt mikrolainekiirgust, isegi kui arvuti on välja lülitatud. Seepärast võiks WiFi-le eelistada kaabel- või modemühendust, et internetti pääseda.

Mobiiltelefone seostatakse unehäiretega

Kolmapäev, 18. märts 2009

Teelemari Loonet
Postimees

Uurijad leidsid, et mobiiltelefoni kasutamine vahetult enne magamaminekut võib tekitada unehäireid.

Mobiiltelefonide tootjate rahastatud uuringu põhjal võib telefonist lähtuv kiirgus tekitada unetust, peavalusid ja segadustunnet ning vähendada sügava une kestust, mille jooksul keha end uuendab, teatab BBC.

Uuring viidi läbi Rootsi Karolinska instituudi ja USAs asuva Wayne’i ülikooli koostöös ning selles osalesid 35 meest ja 36 naist vanuses 18-45. Mõnele katsealusele suunati mobiiltelefoni kasutamisel tekkivaga võrdne hulk kiirgust, teised paigutati samadesse tingimustesse, kuid neid ei kiiritatud.

Kiiritatud katsealustel kulus sügava une staadiumisse jõudmiseks rohkem aega ning sügavaima une staadiumis viibisid nad lühemat aega kui teised uuringus osalejad.

Teadlased usuvad, et mobiiltelefonide kiirgus stimuleerib stressi tekkemehhanismi või häirib keha sisemisi rütme kontrolliva melatoniini-nimelise hormooni tootmist.

Umbes pool uuringus osalenutest pidas end kiirguse suhtes tundlikuks, nimetades mobiiltelefoni kasutamisega kaasnevate sümptomitena peavalusid ja kognitiivsete funktsioonide kahjustumist, kuid seda, kas neid katses kiiritati või mitte, ei osanud inimesed õigesti hinnata.

«Tõendusmaterjal, et me peaks neisse asjusse ettevaatlikult suhtuma, muutub üha tugevamaks,» kommenteeris elektromagnetiliste seadmete mõju uuriva firma Powerwatch juht Alasdair Philips. «See uuring tõestab, et kui peate õhtul kõne tegema, on parem kasutada lauatelefoni ning mobiili ei tohiks hoida öökapil.»

Mobiilioperaatorite ühingu juhi Mike Dolani hinnangul lähevad uurimistulemused vastuollu varasemate avastustega. «See on vaid üks tükk väga suurest teaduslikust puslest. See mõju on väga väike, üks uurija võrdsustas selle tassitäie kohvi joomisest saadava mõjuga,» kommenteeris Dolan uuringutulemusi.

Suurbritannia mobiilside ja terviseuuringute programmi raames läbi viidud ja mullu lõppenud kuue aasta pikkune uuring näitas, et mobiiltelefonide lühiajaline kasutamine ei kujuta endast riski ajule, pikaajalise kasutamise kohta leiti aga, et selle seost vähi tekkega ei saa välistada.

Blogi aadress: Unehäired, mobiiltelefon ja elektromagnetkiirgus

Tervisele kahjulik kõrgepingeliin

Reede, 13. märts 2009

Kuigi aeg-ajalt ilmub meedias küll artikleid ja saatelõike elektromagnetkiirguse kahjulikkusest ning mõjust elusorganismidele, ei räägita sel teemal veel siiski piisavalt!

Näiteks viimane kõige laiem meediakajastus toimus 26. märtsil 2008.a. “Pealtnägija” saates:

Tallinna Vuti tänava elanikud kahtlustavad vähitekitajana elektriliini.

Saate sisu oli järgmine:

Tallinnas asuva Vuti ja Nirgi tänavate 25 maja elanikest kannatab või kannatasid 16 inimest erineva vähi vormi all, elanikud ise kahtlustavad vähitekitajana majade kohal kõrguvat kõrgepingeliini.

16 inimesest kaheksa on tänaseks surnud, vahendas ETV saade «Pealtnägija».

Kui 110-kilovoldine kõrgepingeliin 1959. aastal Vuti tänava eramute kõrvale kerkis, ei osanud keegi midagi karta.

«Ei, sellel ajal ei räägitud mitte midagi, sest kõik see oli veel võõras värk,» rääkis 50 aastat Vuti tänaval elanud Senta Vilo, kellel kolm aastat tagasi avastati vähk.

Kui vähktõppe haigestumine lühikesel tänavalõigul aastatega massiliseks muutus, vormistas Vuti tänava elanik kirjamees Hans Luik põhjaliku ülevaate kõrgepingeliini ajaloost ja tähendas üles kõik teadaolevad vähijuhtumid. Ka tema ise ja tema ema põdesid vähki.

Pensionäridest abielupaar Marje ja Ernst, keevitaja Endel, endine vagunisaatja Senta, literaat Hans, näitleja Tamara, autobaasi direktor Richard – kõik nad põdesid vähki.

Osa neist on tänaseks juba surnud, mõned veel võitlevad, mõni üksik on tervenenud.

Vuti tänaval elavad inimesed kahtlustavad, et peale inimeste mõjub magnetväli halvasti ka lemmikloomadele. «Siin ei ole ükski koer elanud majades oma normaalset koera elu lõpuni, vaid kõik surevad noorelt,» nentis Hans Luik.

Liinide hooldaja peab anomaaliat juhuseks

Vuti tänaval kulgevat üht pealinna olulisemat voolumagistraali haldav Eesti Energia tütarfirma OÜ Põhivõrgud liinide ekspert Väino Milt ütles, et Vuti tänava anomaalia on juhus.

«Ilmselt seal, kuna elamurajoon on 60ndate algul ehitatud, elavad eakad inimesed, see ei ole võib-olla võrreldav päris keskmise Eesti perega või inimesega. No mul on raske leida nagu seost,» lisas ta.

(KaitseOmaTervist märkus: Isegi 60-ndatel, kui liin juba ehitatud oli, tundsid elanikud selle kõrgepingeliini mõju oma tervisele.)

Milt märkis, et ta ei ole näinud ühtegi dokumenti, mis tõestaks kindlalt liinide magnetvälja ja vähi seost.

OÜ Põhivõrk mõõtmiste andmetel on magnetväli Vuti tänava liini all, mõõdetuna iga maja väravas, kuni 1000 korda allpool lubatud normi.

(KaitseOmaTervist märkus: Eestis kehtivad ülemõistuse kõrged normid. Näiteks Rootsis on need 1000x korda madalamad!)

Teadlaste arvamused jagunevad kaheks

Raadiofüüsika professori Hiie Hinrikuse andmeil ei ole pikaajalist kiirguse mõju sisuliselt uuritud.

Hinrikus rääkis, et moodne teadus on kahevahel vähi ja kiirguse vahelise seoses osas, aga selge on see, et elektromagnetväljad on Ülemaailmse Terviseorganisatsiooni vähki tekitavate faktorite teises grupis kui üks võimalik faktor, mis vähki võib tekitada. Samas võib tema sõnul lihtsalt leida ka teadlase, kes väidaks vastupidist.

Hans Luik küsis kaks aastat tagasi OÜ-lt Põhivõrk, miks vanade ja särisevate isolaatoritega maste ohutuma maa-aluse kaabliga ei asendata.

Firma tollane aredusosakonna juhataja Raine Pajo selgitas vastuses, et liini eluiga on 60 aastat ja see asendatakse aastaks 2020. Enne liini eluaja lõppu tuleks aga töid finantseerida huvitatud osapooltel ehk siis kohalikel endil.

(KaitseOmaTervist märkus: Elektrifirmad teavad täpselt, millised elektrikaablid on õhuliinidest ohutumad, kuid 8x kallima hinnavahe tõttu keelduvad nende kasutamisest. See ongi põhjus, miks võrreldes teiste riikide energiafirmadega on Eesti Energia ülemõistuse kasumis. )

Hind oli viis miljonit krooni kilomeetri kohta, mis tänaseks päevaks oleks aga veel kallim ja käiks kohalikele nii või teisiti üle jõu.

«Pealtnägija» kutsus asjatundjaid üles ühendust võtma ja selgitusi ning lahendusi kirjeldatud anomaaliale välja pakkuma.

Vastukaja sellele loole

Skeptikud arvad, et Vuti tänava puhul on tegemist pseudoprobleemiga, kuna vastukaaluks puudub kontrollgrupp, kus oleksid võrdluseks samasuguse sotsiaaldemograafilise (sh majandusliku) taustaga inimesed.

Kas sellest peab aru saama nii, et kui puuduvad andmed võrdluste tegemiseks, siis järelikult polegi probleemi olemas?

Väga mugav lähenemine.

Ma tahaks näha, kas mõni skeptik julgeb vähki põdevale Vuti tänava elanikule näkku öelda, et tema kasvaja on pseudoprobleem.

Vaevalt!

Ma sügavalt kahtlen selles.

Blogi aadress: http://blog.kaitseomatervist.ee

Kas raadiotöötajate kutsehaigus?

Neljapäev, 12. märts 2009

Alari Kivisaar teatas 2008.a. novembris Kroonikale, et kannatab viimasel ajal nii uneprobleemide kui ka hooti esinevate peavalude käes. Nüüd on populaarne raadiohääl otsustanud läbida põhjaliku peaaju kompuuteruuringu.

«Panen oma pea korraks sinna purki ja eks siis näis, mida nad seal näevad,» pajatab Kivisaar

Tegu on kompuuteruuringuga, mida teostatakse magnettomograafiga. Viimane võimaldab tuvastada tervisehädasid juba nende varases staadiumis. Tegemist on tunnelikujulise aparaadiga, kuhu patsient uuringute ajaks sisse lükatakse.

Raadiohääl on kannatanud hooti esinevate peavalude käes umbes kümmekond päeva.

«See «ülakorrusel» vasardamine viimsel ajal on mind veidike ärevaks teinud,» räägib Alari ning lisab, et hiljuti tehtud puugi- ja neuroloogiuuringutest pole suuremat kasu olnud.

«Olen viimasel ajal siiski suht normaalselt hakkama saanud tänu arstide poolt välja kirjutatud rohtudele, kuid ega see päris normaalne olukord siiski pole,» räägib lähiajal kompuuteruuringuteks valmistuv mees.

Kas siin on tegemist “tavalise” haigestumisega või on see hoopis raadiotöötajate kutsehaigus?

Asi on selles, et kõrvaklapid tekitavad ka suurt elektromagnetvälja. Mida suurem on helitugevus, seda suurem on ka kiirgus!

Aga kahjuks on just kõrvade lähedal paiknevad (närvi)rakud väga tundlikud igasuguste kiirguste suhtes.

Kui Internetis oskuslikult googeldada, siis võib ilma vaevata leida õige mitmeid juhtumeid, kus diskor-raadiotöötaja on sarnase probleemiga silmitsi seisnud.

Üks neist on DJ Kevin Matthews (52) ja teine Bob Dumas (40).
Mõlemad tegid hommikusi saateid nagu Alarigi!

Bob Dumas’e lugu:

Kuigi tänaseks on operatsioonist möödunud vaid 6 kuud, tunnen end sellegipoolest suurepäraselt! Tegelikult ma isegi natukene häbenen oma head enesetunnet. Mõtisklen tihti, “Kas see on ikka normaalne, et keegi, kellelt äsja “pool” aju ära lõigati, nii õnnelik on!”

Aga tõsiselt rääkides võlgnen ma oma “uue elu” Preston Robert Tisch’i Keskuse arstidele, õdedele ja ka sotsiaaltöötajatele! Ning ka Jumalale, kellesse ma uskuma hakkasin. Ilma nende abi ja toetuseta, vaevalt ma tagasi raadiosse oleksin julgenud minna.

Bob Dumas

Minu jaoks oli see tavaline aprillikuu hommik. Päev nagu iga teinegi. Olin selles raadiojaamas (G105) töötanud peaaegu poole oma elust – kokku 15 aastat.

Meie hommikuprogramm – mida tegime koos Kristini ja Mike’iga – oli kestnud edukalt juba 2 tundi, kuid siis äkitselt kaotasin ma oma kõnevõime. Tahtsin rääkida, aga sõnad nagu ei tulnud suust õigesti välja. Muutusin rahutuks ja närviliseks. Mida rohkem ma püüdsin, seda hullemaks läks! Töökaaslased said aru, et midagi on väga valesti ja läksime koheselt reklaamipausile. 2-3 minuti pärast tundsin ma end juba normaalselt.

Peale saadet oli mul planeeritud kohtumine bossiga. Läksin sinna erksalt, kuid siis sündis minuga täpselt samasugune episood nagu ennegi. Seekord kestis see 4-5 minutit. Ma teadsin selgelt, mida ma öelda tahan, kuid ma lihtsalt ei suutnud seda väljendada. See oli ületamatu raskus.

Läksin koju puhkama. Mõni aeg hiljem ärgates oli olemine veelgi veidram. Mu naine – Lu – ütles, et me peame minema arsti juurde uuringutele, aga mina võitlesin ägedalt vastu. Mõne aja pärast ma siiski nõustusin.

Proovid ei näidanud midagi. Järgmisel päeval tehti mulle juba MRI– magnetresonantstomograafia. Istusin koridoris ja ootasin oma tulemusi, kui korraga oma perearsti samas majas sagimas nägin. Teadsin, et see ei saa olla hea märk. Ta tuli juurde ja arvas, et mul on ilmselt ajukasvaja. Selle jutu peale läks mu pilt totaalselt taskusse.

Läksime naisega kahekesi koju (kaks tütart olid sel hetkel kodunt eemal) ja lihtsalt nutsime seal mitu päeva järjest – need olid minu elu kaks kõige hullemat päeva. Ühel hetkel hakkasime me palvetama. Palusime Jumalalt nõu ja abi. Peale seda sain ma oma hirmudest üle.

Mu arstil olid head sõnumid! Maailma üks parimaid kirurge – Allan Friedman – elas meie piirkonnas! Operatsioon oli hädavajalik, sest tegemist oli anaplastic astrocytoma-tüüpi kasvajaga.

Alustasime raviga, tundsin ääretut tänulikkust nende inimeste vastu, kes minuga tegelesid.

Varsti saabuski kätte operatsiooniaeg. Lahe oli see, et ma sain selle kestel ise ärkvel olla! Tegelikult, alguses pandi mind küll magama. Aga pärast, kui kolju küljest oli midagi ära võetud, äratati mind jälle üles. Ma ei tundnud valu. Teadsin aga, et kui midagi valesti läheb, kaotan lisaks kõnele ka oma nägemise. Ja kurat võtaks, rääkimine on ju lausa minu töö!

Võimalike ajukahjustuste ärahoidmiseks näidati mulle pilte ja paluti nendel olevaid objekte kirjeldada. Samal ajal möllas dokor skalpelliga mu aju kallal!

Dr. Friedman stimuleeris mu erinevaid ajupiirkondi, et mõista, mis funktsioon tollel keskusel on. Kuna ajul ei ole silte küljes, pidi ta olema kindel, et ta ei opereeriks piirkondi, mis on seotud mu mõtlemise, nägemise ja kõnega. Nagu selgus, on iga aju erinäoline ja sellepärast paiknevad need “asjad” erinevatel inimestel teistes kohtades.

Kõige raskem oli pärast palatis ärgata. Ma ei tundnud end üldse hästi, kuid mind ümbritsesid head inimesed. Seal oli ka medvend Nick. Kuigi ta näeb välja nagu hästi karm chopperi-vend, on ta tegelikult väga lahe! Taastumine tema abita oleks olnud võimatu. Mind aitas ka üks tore õde, Tami Lloyd, kes rahustas mu närve enne operatsiooni ja hiljem aitas mind jälle käima.

Mul ei jätku nende kõikide inimeste tänamiseks sõnu! Kui arstid ja õed mulle raadiosse külla tulid, olin ma üleni pisarates. NEED inimesed päästsid mu elu! Ka sotsiaaltöötajad õpetasid mulle ja Lu’le, kuidas lastele sellest kasvajast rääkida ja mismoodi finantsidega toime tulla.

Mul on nii imeline elu, perekond ja töö. Peale diagnoosi saamist jätsin ma hoobilt maha suitsetamise (tossasin üle 20 aasta), hakkasin sporti tegema ja katsun tervislikumalt toituda. Isegi mu suhe Jumala ja perekonnaga on paranenud! Ka tööl on nüüd palju lõbusam ja meil on kõigi aegade parim reiting!

On hea teada, et minu hommikuprogramm on meie kandis kõige populaarsem, kuid veelgi parem on öelda, et ma pääsesin ajukasvajast ja jäin ellu!

www.KaitseOmaTervist.ee asutaja Mihkel Oja võttis Bob’iga ühendust ja informeeris teda, et ta peaks nüüd kõrvaklappidega ettevaatlikum olema. Bob lubas mõõtmised ära teha ja info tagasi saata.

Blogi aadress: http://blog.kaitseomatervist.ee


Vastutust välistav klausel
if ($whichcat) { $orderby = 'title'; $order = 'ASC'; }