Jana Savi, Ajakiri Üks
Mobiiltelefon põhjustab peavalu, arvuti kahjustab silmi, mikro- laineahi mõjutab seedimist… Hoiatusi, mis meid oma harjumusi muutma sunnivad, on küllaga. Mida teha, et kõrgtehnoloogia areng tervisele saatuslikuks ei saaks?
Paljudes igapäevategemistes ümbritseb meid elektromagnetiline kiirgus. On ju kõik elektrilised seadmed, alates föönist ja lõpetades arvutiga, elektromagnetilise väljaga. Tervist mõjutav kiirgus käib kaasas isegi nii tavalise asjaga nagu mobiilihelin või raadioragin beebimonitori lähedal.
Pole saladus, et kõik, mis puudutab elektromagnetilisi laineid ja kiirgusfoone ning nende mõju inimese tervisele, on juba ammu teadlaste ja tervisespetsialistide uurimise all. Aeg-ajalt loeme või kuuleme ikka uudiseid sellest, et mobiiltelefon võib muuta viljatuks, ülemäärane televiisorivaatamine voodihaigeks jne. Kuna tagajärjed on hirmuäratavad, tekib paratamatult küsimus, kas neil uudistel on ka tõepõhi all. Tervisekaitseprobleemidega tegelevad teadlased kogu maailmas kinnitavad, et on ja enamgi veel. Sest ajast, mil meie majapidamises on kasutusel elekter, on meie vastuvõtlikkus elektromagnetilisele kiirgusele tõusnud miljon korda. Ime siis, et koos tehnika arenguga on suurenenud ka terviseriskid. Näiteks wireless e juhtmeta raadiotehnoloogia tekitab kõrgsageduslikku elektromagnetilist kiirgust, mis ümbritseb meid pidevalt, selle asemel et püsida vaid teatud juhtmetes. Ka inimeste üha kasvav sõltuvus mobiilsidest ja traadita internetiühendusest suurendab elektromagnetilise kiirguse levikut oluliselt.
Tõestatud tulemused
2002. aastal selgus California terviseameti ülevaatest, mis hõlmas 150 olulist uurimust, et elektromagnetiline kiirgus suurendab oluliselt inimeste haigestumist sellistesse haigustesse nagu leukeemia, ajukasvajad, nurisünnitused, närvikahjustused jms. On teada, et näiteks leukeemiasse haigestumine võib tulla kõne alla, kui elukeskkonna elektromagnetilise kiirguse tase ulatub 4 milliGaussi (mG), mida esineb 1/8 kodudes. Paradoksaalseks teeb selle asjaolu, et kehtivad normid on 250 korda kõrgemad, püsides 1000 milliGaussi juures…
Üks põhjusi, miks elektromagnetiline kiirgus võib eelsoodumuse korral inimestes raskeid haigusi põhjustada, on selle mõju hormoon melatoniinile. Nimelt nõrgestab keskmisest suurem elektromagnetiline kiirgus organismis melatoniini tootmist, mida omakorda seostatakse mõne vähivormiga.
Teadusuuringute abil on tõestatud ka, et teatud tüüpi elektromagnetiline kiirgus, mida tekitavad näiteks mobiiltelefonid, võib rakke geneetiliselt kahjustada. Näiteks USA-s Põhja-Carolina ülikoolis tehtud uuringu käigus mõjutati inimese vererakke nelja tüüpi mobiiltelefoni signaaliga. Tulemused näitasid, et paljude punaste vereliblede tuumad olid kiirguse toimel jagunenud mikrotuumadeks, mis viitab otseselt geneetilisele muundumisele.
Ka raseduse iseenesliku katkemise oht on elektromagnetilise kiirguse mõjul tavalisest suurem. 2002. aastal USA-s tehtud uurimus, mis avaldati ajakirjas Epidemiology, kinnitas, et rasedatel, kes kasutasid regulaarselt koduseid elektriseadmeid, tõusis abordirisk kolm korda.
Pikaajaliste uurimuste kõrval on tehtud ka lühiajalisi katseid ja järeldusi, mis vaid kinnitavad elektromagnetilise kiirguse halba mõju tervisele. Näiteks 2003. aastal Hollandis tehtud uuring tõestas, et inimesed, kes kasutasid igapäevaselt 3G-mobiile, kannatasid rohkem peavalu, iivelduse ja mälukaotuse all.
Abi ettevaatusest
Kuigi mainitud faktid võivad mõnes meis isegi paanikat tekitada, on teadlaste olulisem sõnum see, et elektromagnetilise kiirguse terviseriski saame me ise lihtsate vahenditega vähendada. Piisab, kui muuta see osaks elustiilist.
Elektriseadmed erinevad nii tüübilt kui ka elektromagnetkiirguse tugevuselt: 0/5 tähistab vähimat, 5/5 suurimat riski.
SPORDISAALIS JA SPAAS. Treeningseadmed (1/5) on üldiselt ohutud. Kõikvõimalike südamelihast tugevdavate treeningvahendite elektriseadmed küll kiirgavad, kuid treenimise füüsiline mõju on kordi soodsam kui võimalik kiirgusoht. Et seda kiirgusohtu siiski vähendada, tasub võimalusel valida treenimiseks seadmed, mis ei oleks elektrilised (näit displeita sõudeergomeeter), ja hoiduda treenimast televiisorite või plasmaekraanide läheduses. Kindlasti soovitavad aga terviseasjatundjad unustada solaarium (5/5)! Sellega me mitte ainult ei hoidu nahavähi riskist, vaid loobume ka kallist võimalusest oma keha elektromagnetilise kiirgusega küllastada. Veekeeristel ja mullivannidel (3/5) spaas on tavaliselt pump või mootor, mis võivad anda vees olijale korraliku doosi elektromagnetilist kiirgust, kuigi nende juhuslik kasutamine veekeskuses ei tekita üldiselt probleeme.
LIIKUDES. Sageli või enam kui mõneminutilisteks kõnedeks kasutatavad mobiiltelefonid (5/5) kujutavad endast ilmselget ohtu. Isegi nn ooteasendis lähetavad mobiiltelefonid oluliselt radiatsiooni. Kõige ohustatumad kehapiirkonnad selleks on pea ja rinnad, meestel ka munandid. Mida lähemal kehale on telefon, seda rohkem kiirgust see saab. Seepärast ei soovitata telefoni pidevalt taskus hoida. Et mobiiltelefoni kiirgust vähendada, anname mõned näpunäited.
Lülita telefon magama minnes alati välja! Kui pead seda siiski sees ja käe ulatuses hoidma, pane telefon endast vähemalt meetri kaugusele. Vastasel juhul saad kogu öö jooksul mõttetu doosi elektromagnetilist kiirgust.
Telefoni laadimisega kaasneb suur hulk kiirgust – seepärast tee seda võimalusel alati ruumis, kus parasjagu inimesi ei viibi.
Enne helistamist kontrolli oma telefoni “leviposte“ – korralik signaal tähendab, et telefon ei tööta maksimumvõimsusega ning edastab seega sadu kordi vähem kahjulikku kiirgust.
Kasuta “käed vabad“ varustust, kuid ole kindel, et see hoiab kiir-guse su peast eemal. “Käed vaba?? või kõlarifunktsiooni korral vähendad oluliselt kiirgusohtu. Kui see pole võimalik, hoia kõne ajal telefoni sentimeetri kaugusel kõrvast, mis muudab ka oluliselt doosi tugevust.
Isegi kui su auto seisab paigal, kasuta “käed vaba“ süsteemi, sest see vähendab märkimisväärselt elektromagnetilise kiirguse taset.
KONTORIS. Sülearvutid, lauaarvutid ja monitorid (1/5) väljastavad madalal tasemel kiirgust. Sülearvutite kiirgustase väheneb, kui kasutada neid igapäevaselt ilma akuta.
KODUS. Lauatelefon (0/5) on ideaalne, mida ei saa öelda juht-meta digitelefoni (5/5) kohta, kuna nende tööks kasutatakse sama tehnoloogiat mis mobiiltelefonidelgi. Nende põhiseade toodab ja pulseerib mikrolaineid 24 tundi ööpäevas, sõltumata sellest, kas telefoni kasutatakse või mitte. Kui telefoni kasutad ja seisad tugiseadme juures, saab sulle osaks poole suurem doos. Juhtmeta analoogtelefon (2/5) on märksa parem, sest see õhkab kiirgust vaid kõne ajal.
Säästupirnide (3/5) kasutamine võib näida küll hea keskkonnale, kuid neist kiirgub ohtralt elektromagnetlaineid (nagu ka fluorestsentslambist). Seepärast eelista lampides tavalisi madala võimsusega pirne või supertõhusaid valgusdioodpirne. Odav või vana valgusregulaatoriga lüliti (5/5) kiirgab veel rohkem.
Mikrolaineahjud (5/5) on ohtlikud. On isegi tõestatud, et proteiinide ja aminohapete koostises toimuvad toitu tehes mikrolainete mõjul olulised muutused. Seepärast ei soovitata mikrouunis soojendatud toitu liiga sageli süüa. Tavalised elektripliidid (1/5) ja keraamilise pinnaga pliidid (1/5) on madala riskitasemega. Seevastu energiasäästlikud ja kiiretoimelised induktsioonpliidid (5/5) on küll perenaisele mugavad, kuid toodavad kuumust magnetvälja kaudu ja on asjatundjate kinnitusel kohutavad elektromagnetiliste kiirte edastajad.
Ka televiisorid (2/5) ja plasmaekraanid (4/5) õhkavad ohtlikku kiirgust. Kuna nad tekitavad enda ümber staatilise elektrivälja, peaks nende ekraanidelt liikuva pildi vaatamiseks istuma vähemalt paari meetri kaugusel. Patareidega töötavad beebimonitorid (0/5) on peaaegu kiirgusvabad, kuid juhtmega beebimonitorid (2/5) õhkavad seda märkimisväärses koguses, mistõttu tuleks need hoida beebi peast vähemalt meetri kaugusel. Vältima peaks digitaalseid juhtmeta monitore, sest need muudavad väikelapse mikrolainekiirgusele väga vastuvõtlikuks.
WiFi (5/5) edastab pidevalt mikrolainekiirgust, isegi kui arvuti on välja lülitatud. Seepärast võiks WiFi-le eelistada kaabel- või modemühendust, et internetti pääseda.
