Arhiiv (detsember 2012)

Elektroonika kaitsmine päikesepurske eest nii, et need pärast ka töötavad

Esmaspäev, 10. detsember 2012

Võimsate päikesepursete oht ehk nn kriitiline periood algab 2012. detsembri teises pooles ja kestab kuni 2013. juunini. Seda, kui tugevad need pursked olema saavad, ei oska keegi öelda, kuid mõistlik oleks kasutada elementaarseid ettevaatusabinõusid, et Su elektroonikaseadmed võimalikult terveks jääksid.

Päikesepurskeid liigitatakse vastavalt nende tugevusele erinevatesse klassidesse. Kõige väiksemad on B-klassis. Sellele järgnevad C, M ja X-klass. Viimane neist on kõige ohtlikum! Igal klassil on ka oma skaala vahemikus 1-9, erandiks vaid X-klass, millel on lubatud oluliselt kõrgem skaala.

Sarnaselt maavärinate tugevust tähistavale Richteri skaalale, tähistab iga täht (B kuni X) ühe ühiku kümnekordset kasvu. Näiteks: X-klass = 10 * M-klass või 100 * C-klass. Enamasti pommitavad meie planeeti nõrgad C- ja M-klassi loited, kuid 2003. aastal saime pihta siiani kõige tugevama mõõdetud X-klassi (X28) päikesetuulega, mis lõhkus ära need mõõteriistad, mis selle purske tugevust mõõtsid. Kuigi elektrivool jäi õnneks alles, said lennukites viibinud reisijad kosmilist kiirgust.

Video sellest, kuidas näeb välja X-klassi päikesepurse:

PROBLEEM: MAA MAGNETVÄLI VÕIB AJUTISELT ÄRA KADUDA

Kuigi päikesepursete eest on meid siiani kaitsnud Maa magnetväli, võib lähiajal juhtuda nõnda, et seoses magnetvälja pooluste vahetumisega kaob Maa magnetväli 72h tunniks üldse ära ja kogu selle aja vältel oleme päikeselt tulevate loidete eest täielikult kaitseta. Sellises olukorras on ohtlikud ka C- ja M-klassi pursked. „Kaardipaki“ ajab segamini ka asjaolu, et pooluste vaheldumise aega pole võimalik ette ennustada. On vaid teada, et magnetvälja poolused on maakera ajaloos vahetunud mitmeid kordi ja järgmine selline „plaaniline“ peaks tulema varsti, meie eluajal, mitte alles tuhandete aastate pärast.

Purse päikeselt

Purse päikeselt ja kaitsev magnetväli maakera ümber

JUHUL KUI PURSE ON TOIMUNUD…

Jääb meil viimasteks ettevalmistusteks aega 6 kuni 24h tundi (sõltuvalt loite kiirusest purskumise hetkel) enne, kui laetud osakeste voog – prootonid ja elektronid – siia jõuavad ja elektriseadmed ning vooluvõrgu segamini löövad. On vägagi võimalik, et paanika ära hoidmiseks vaikib meedia selle sündmuse maha ja informatsiooni on võimalik saada ainult internetist amatöörastronoomide kodulehekülgedelt.

Üks selline koht, kust värsket eestikeelset informatsiooni saab, on meie https://blog.kaitseomatervist.ee lehekülg. Kindlasti saavad uudiseid ka meie tasuta uudiskirjaga liitunud inimesed. Nii et kui Sa pole sellega veel liitunud, siis tee seda siit.

Praegu võiksid tasapisi hakata ka toitu varuma. Näiteks iga poekülastuse ajal osta üks või kaks konservi või pudrupakki varuks jne. Paha ei teeks ka arvutist dokumentide, fotode ja muude tööasjade varundamine CD- või DVD-plaatidele.

ELEKTROONIKA KAITSMINE PÄIKESELT TULEVATE LAETUD OSAKESTE EEST

Soovituslik oleks kasutada Faraday puuri/kasti, kuid kuna neid on keeruline hankida ja tavalises majapidamises ise ehitada, siis vaatame odavamaid alternatiive, mis on lihtsamad, kuid teevad sama töö ära ehk hoiavad Su elektriseadmed tervena. Vajalikud vahendid: alumiinium- / fooliumpaber, kilekotid, käärid ja vajadusel teip.

Samm nr. 1: Pane iga elektriseade (telefon, digiboks, internetiruuter, pardel, juukseföön, vibraator, mp3-mängija, mälupulk, fookas, patareid, tahvelarvuti, sülearvuti jne-jne) eraldi kilekotti. Kilekoti mõte on selles, et see isoleerib su elektriseadme fooliumpaberist. Seade ei tohi fooliumiga kokku puutuda!

Samm nr. 2: Nüüd paki kilekotis olev elektriseade fooliumpaberisse. Foolium peab olema ümberringi nii, et vahesid ega aukusid poleks.

Teise telefoniga võid teha proovikõne, et veenduda, et mobiiltelefon helisema ei hakka. Kui hakkas, on foolium kuskilt rebenenud või sa ei pakkinud hoolikalt. NB! Õige pakkimise (kui purse on toimunud) ajal tuleks akud seadmete seest välja võtta ja need ka omaette ära pakkida.

Samm nr. 3: Korda samme nr 1 aja 2 ehk pane ümber järgmine kilekott ja sellele veel üks fooliumikiht. Sedasi on kaitse tugevam. NB! Tähtis ei ole mitte fooliumi kogus, mis on ümber mähitud, vaid kilekoti ja fooliumi kihtide arv. Mida rohkem neid kihte on, seda turvalisem.

Vaata videot, kuidas seda teha:

NB! Seadmete maandamine radiaatorite või veetorude külge on KEELATUD ja sellest pole ka kasu. Ka tavalise maanduse kasutamine päikesepurske korral on mõttetu, sest päikese loite korral moodustub sellest antenn laetud osakeste püüdmiseks – maandatud elektriseadmed põlevad kindlasti läbi.

Kui suuremad seadmed (näit. telekas) pistikust välja tõmmata, siis tuleks eemaldada ka antenni-, interneti-, telefoni- jms kaabel.

Samal teemal:

  • Nimekiri asjadest, mis kaovad võimsa päikesepurske (CME) korral poeriiulitelt esimesena
  • Eesti koos teiste riikidega valmistub kuudepikkuseks elektrikatkestuseks
  • Kaugloetavat arvestit on lihtne häkkida ja arvutiviirusesse nakatada?

    Pühapäev, 2. detsember 2012

    Kui siiani kimbutasid igat sorti elektroonilised viirused ja ussid arvuteid ja mobiiltelefone, siis nüüd tuleb inimestel hakata kaitsma ka oma voolumõõtjat ehk kaugloetavat arvestit, juhul kui ei soovita laetulede diskomuusika rütmis vilkumist ja elektriarveid, mis on kordades suuremad kui tegelik voolukasutus.

    TEHNIK EI PEA ENAM KOHALE SÕITMA

    Igal kaugloetaval arvestil on olemas nn elektrooniline tagauks, mille kaudu on võimalik tema sisse minna ehk sisse logida. Selleks on aga vaja teada õiget aadressi või kanalit ning konkreetse voolumõõtja kasutajatunnust ja parooli. See Eleringi töötaja, kes neid andmeid teab, saab objektile kohale tulemata ehk kaugelt (kasvõi teisest linnast) teha muudatusi näiteks Sinu kaugloetava arvesti tarkvaras: kerida näitu suuremaks või väiksemaks, lülitada maja või korteri elektrivoolu välja või sisse jne. Täpselt samasugune tagauks on olemas ka Elioni seadmetel. Näiteks kui Sul on nett „maas“ või teleka digiboks ei näita pilti, ning Sa helistad Elioni tugitelefonile, siis esimene asi, mida nad teevad, on Sinu ruuterisse tagaukse kaudu sisse logimine ja „asja“ uurimine. Olles natukene aega Su ruuteris midagi kruttinud ja sättinud, paluvad nad nüüd Sul selle ruuteri elektrijuhtme seinast välja tõmmata ja 15 sekundi pärast tagasi panna jne.

    Seadete näppimise ja kruttimise näide

    KA KAUGLOETAVASSE ARVESTISSE SAAB SISSE HÄKKIDA

    Samamoodi nagu lukk on looma jaoks, on ka kasutajatunnused ja paroolid Eleringi töötajate jaoks. Kasutajatunnuse ja parooli puudumine ei ole häkkeritele kindlasti mingisuguseks takistuseks, kui neil on tahtmine pahandust teha. Siinkohal ei pea me silmas ühte või kahte ulakat koolipossi, vaid soovitame mõelda laiemalt. Tänu nendele kaugloetavatele arvestitele, millele on võimalik sisse logida ka teiselt poolt maakera, on Eesti andnud uue küberkuritegevuse võimaluse, millega Eesti riigi toimimist saboteerida. Näiteks mis saab siis, kui vene häkkerid tungivad kõikidesse Eestis paiknevatesse kaugloetavatesse arvestitesse sisse, lülitavad voolu välja ja muudavad paroolid ära nii, et Elering ise ei pääse enam sisse? Päikesepurset polegi vaja, et Eestis paar kuud pimeduses passida.

    KOGEMUSED MUJALT MAAILMAST

    Aastal 2009 toimus Puerto Ricos ulatuslik kaugloetavate arvestite häkkimine. FBI kahtlustas, et arvestite näppimisega on seotud elektrifirma ja arvesteid tootnud ettevõtte omad töötajad, kes obruki eest kõikide soovijate elektrinäitusid sobivaks kruttisid. Eraisikud maksid vahemikus 300-1000 dollarit ja firmad 3000 dollari ringis. See on sarnane sellele, kuidas Eestis välismaalt toodud sõiduautode odomeetreid tagasi keritakse – 100 000 km läbisõitu kaob auto mälust nagu naksti.

    Puerto Rico mitte-just-kõige-ausamad-inimesed sahkerdasid kaugloetavate arvestite näiduga järgmiselt: Kasutati optilist seadet (infrapuna), mis oli ühenduses sülearvutiga, milles kasutati internetist tasuta alla laetud programmi. Sedasi ei nõudnud arvesti enam kasutajatunnust ega ka parooli ning lubas enda tarkvaras igasuguseid muudatusi teha. Eriti hea meelega kasutati seda konkurentide büroohoonetest ja tehastest voolu välja lülitamiseks. Eestis sellest asja aga ei juhtu, sest siin elavad ainult ausad inimesed.

    Samasugust „turvaauku“ ehk optilise seadmega suhtlemise liidest omavad ka Eesti uued Landis+Gyr E450 kaugloetavad arvestid. Põhjenduseks siis see, et elektrikutel oleks kerge objektil olles kiiresti vajalikke töid teostada.

    Teatud tüüpi kaugloetavatele arvestitele on võimalik sisse häkkida ka juhtmevabalt ehk kasutades kindlat signaali. Ühe turvalahendusi pakkuva firma koduleheküljel on avalikult üleval huvitav informatsioon kaugloetavate arvestite tehnoloogiast ja nõrkadest külgedest: attack methodology (.pdf) ja presentation (.pdf)

    Iga-aastasel turvakonverentsil Black Hat demonstreeris Mike Davis, kuidas tema ja ta meeskond oli loonud simulatsiooni, mis näitas ära, kuidas on võimalik 24 tunni jooksul uss-viirusega nakatada 15 000 kuni 22 000 kaugloetavat arvestit nii, et need ei kuula enam elektrifirma sõna, vaid alluvad täielikult paharettidele. Selline suur viirusega nakatunud voolumõõtjate number tulenes sellest, et nakatanud voolumõõtjad nakatasid ka teisi arvesteid ja need omakorda nakatasid edasi järgmiseid. Tema teooria osutus tõeseks ka laboratoorsetes katsetustes. Sellest hoolimata jätkas elektrifirma seda tüüpi arvestite paigaldamist tuhandetele klientidele.

    NB! KaitseOmaTervist.ee ei soovita ega julgusta kedagi oma või kellegi teise voolumõõtjat häkkima, sest see on kuritegu ja seadusega karistatav. Küll aga saaks sellise häkkimisega hakkama iga inimene – koolipoisist pensionärini.

    Vanaema krutib oma arvestit.

    Vaata ka videot naisest, kes võttis välja relva, kui elektrifirma töötaja vägisi tungis tema territooriumile ja füüsiliselt tõukas, et kaugloetavat arvestit paigaldada, mida naine päris selgelt ei soovinud, sest nii aiale kui ka arvesti kõrvale oli ju pandud sellekohane silt. Relva nähes elektrimees põgenes.

    Küberturvaekspert David Chalk räägib, kuidas kaugloetavad arvestid kahjustavad ka elektrijaamu:

    VÄGA SARNANE OLI OLUKORD FOSFORIIDISÕJA AJAL

    Kaugloetavate arvestite paigaldamist võime väga vabalt võrrelda fosforiidisõja tekkimise põhjustega.

    1987: Fosforiidikaevanduste tagajärjel oleks tugevasti kannatada saanud nii Virumaa looduskooslused kui ka üldine maastik, samuti oleks kaevanduste ehitamine ja töökorras hoidmine sisse toonud arvukalt võõrtööjõudu, mis oleks võinud viia tollal veel ENSV rahvastikustruktuuri suurtele muutustele.

    2012: Kaugloetavate arvestite paigaldamise tagajärel võivad tugevasti kannatada saada nii Eestimaa elektrivõrk, elektriga varustamise võime, tarbijate koduseadmed jne.

    NOOREMATELE, mis oli Fosforiidisõda?

    Fosforiidisõda oli rahumeelne üldrahvalik vastupanuliikumine Nõukogude Liidu keskvõimude plaanitavatele fosforiidikaevandustele Virumaal (praegused Lääne-Virumaa alad). Fosforiidisõja laiaulatuslik vastasseis oli üks esimesi ja tähtsamaid vastupanuliikumisi NSV Liidu võimude vastu. Rahva ilmne võit fosforiidisõjas oli üks Eesti taasiseseisvumise algsündmusist.

    Samal teemal loe ka: Kaugloetav arvesti lõhub ära elektroonika ja paneb maja ka põlema?


    Vastutust välistav klausel