Arhiiv (märts 2014)

Üks lihtne viis, kuidas kaugloetava arvesti paigaldamist edasi lükata

Kolmapäev, 12. märts 2014

Selle aasta kevadekuulutajad on Ericsson Eesti elektrikud, kes üsna tempokalt mööda Eestimaad ringi sõidavad ja kaugloetavaid arvesteid paigaldavad.

Kuigi kaugloetavate arvestite kohustuslikuks muutumiseni on aega kuni 1. jaanuar 2017.a., käib töö juba täie hooga ja tundub, et vägisi, hoolimata sellest, et Elektrilevi on ise öelnud, et kedagi jõuga seda uut arvestit kasutama ei sunnita. Nüüd aga on siit-sealt kuulda olnud, et inimestega ollakse jõhkrad, paljusid on ähvardanud isegi vooluta jäämine, kui kaugloetava arvestiga päri ei ole.

Üks tugev argument, mida elektrikud kasutavad, on inimesele öelda: „Te võite ju kaugloetavast arvestist keelduda, kuid kui ma praegu teie arvestit ei vaheta, siis jääte voolust üldsegi ilma, sest teie praeguse elektriarvesti taatlemise tähtaeg on kohe-kohe läbi.“

Seda, kas elektriku jutt on tõsi või on see lihtsalt üks suur kavalus, ei saa inimene ise reeglina kindlaks teha. Erandiks on need olukorrad, kus inimene konkreetselt teab, et alles hiljuti, 2-3 aastat tagasi tema elektriarvestit juba vahetati, ja seetõttu on järjekordne arvestivahetus mõttetu.

Elektrikul on autos ka tavaarvestid

Üks viis, kuidas hetkel veel kaugloetavast arvestist pääseda, ja seda juhul kui praeguse tavalise elektriarvesti kasutustähtaeg on lõppemas, on paluda elektrikul kaugloetava arvesti asemel paigaldada mõni tavaline töökorras arvesti, mis on tal autos ja mille ta on jõudnud juba mõne varasema maja küljest maha kruvida, kui sinna kaugloetava arvesti paigaldas. Selliseid töökorras ja taadeldud tavaarvesteid on elektrimeestel autos kõvasti.

Kuna kõik elektrikud on inimesed, ja mitte veel robotid, siis on võimalik nendega inimese moodi rääkida. Seetõttu soovitame elektrikuga olla viisakas, sõbralik ja võimalikult normaalne. Võimalusel isegi küsida, kas ta soovib kohvi või teed, ja siis nagu muuseas uurida, kuidas tal läheb ja kas on täna juba paljusid arvesteid vahetanud jne. Jutu sees pärida ka seda, kas sinu elektriarvesti taatlemise tähtaeg on lähedal või alles aastate kaugusel. Kui tähtaeg on ligidal, siis küsida, ega tal pole autos mõnda tavalist elektriarvestit, mis võiks veel sobida.

Kui sa oled hea inimene, siis ei saa ta ju keelduda.

Euronicsis on müügil juhtmeta telefon, mis kiirgab 95% vähem?

Esmaspäev, 10. märts 2014

Juhtmeta telefonid on Eestis viimase 10 aasta jooksul väga populaarseks muutunud. Seda ilmselt seetõttu, et inimesed on mobiiltelefonide poolt pakutava liikumisvabadusega harjunud.

Juhtmeta telefonid näevad välja sellised (mudel: Philips BeNear CD1951B-51) / telefonitoru on asetatud laadimisjaama

Võrreldes mobiiliga on ju tavaline lauatelefon tõepoolest ahistav – ta on juhtmega seina küljes kinni, temaga ei saa mööda tuba edasi-tagasi kõndida, vaid tuleb istuda või seista paigal. On täiesti arusaadav, et moodsale vabale inimesele selline „sunnismaisus“ ei sobi.

Juhtmeta telefon kui tervisele ohtlik raadiosaatja

Juhtmeta telefoni komplekt koosneb kahest osast: laadimisjaamast ja torust. Need mõlemad on tegelikult tavalised raadiosaatjad, mis omavahel suhtlevad. Kummagi tööraadius on kuni 50 meetrit.

Kui keegi sulle helistab, siis hakkab toru helisema, sest laadimisjaam „ütles“ talle seda. Tegelikult laadimisjaam ei öelnud, vaid saatis tugeva kiirguse, mille ulatus on 50 meetrit igas suunas. Kui sa kõnele vastad, hakkab kiirgama ka toru, sest toru peab informatsiooni ju laadimisjaamale tagasi saatma, sest laadimisjaama küljes on see telefonijuhe, mis seinapistikusse läheb.

Ühesõnaga, sel ajal, kui sina torusse räägid ja kõne kestab, kiirgavad tugevalt nii toru kui ka laadimisjaam – ehk sa viibid kahe tugeva raadiosaatja vahel, mis mõlemad edastavad nii tugevat elektromagnetkiirgust, et see ulatub 50 meetri kaugusele. Tegemist on kordades ohtlikuma kiirgusdoosiga kui WiFi. Pensionäridel esineb seetõttu südame puperdamist, süda läheb rütmist välja jne. Noorematel inimestel aga valutab pea ja on tunne nagu oleks tugev pohmell.

Juhtmeta telefonid kiirgavad ka laadimisjaamas

Oleks loogiline arvata, et kui toru on pandud laadimisjaama, siis kiirgamist ei toimu, sest toru ja laadimisjaam on omavahel ühendatud ning vajadus suurte kiirguste järele puudub. Paraku ei ole see nii, sest 99% juhtmeta telefonidest ei ole nutikad ehk neisse pole ehitatud mehhanismi, mis kiirgamist vähendaks, kui toru on laadimisjaamas. Enamus inimesi seda ei tea ja hoiavad laadimisjaama oma töölaual või voodi kõrval 1 meetri kaugusel.

ECO mode (režiim) juhtmeta telefonid kiirgavad vähem

Alles paaril viimasel aastal on turule tulnud ECO mode ehk ECO režiimiga juhtmeta telefonid, mis lülitavad kiirguse väiksemaks, kui toru laadimisjaama asetatakse. Tootjad ise on seda põhjendanud sellega, et ECO mode tõttu võtab laadimisjaam vähem voolu ja on seetõttu keskkonnasõbralikum.
Hea lugeja, uuri välja, kas sinu telefonil on ECO mode, ja kui on, siis lülita see sisse. Ideaalne aga oleks juhtmeta telefonist üldsegi loobuda ja võta taaskasutusele vana hea juhtmega lauatelefon.

Euronicsist leidsime kaks ECO mode telefoni soodushinnaga

Juhul kui Sinu töö- või elukorraldus nõuab ilmtingimata juhtmeta telefoni tarvitamist ning tavalise lauatelefoni kasutamine ei tule tõesti kõne alla, siis kasuta vähemalt sellist juhtmeta telefoni, millel on ECO režiim olemas. Kiire otsing internetis juhatas meid Euronicsi kodulehele, kus on olemas isegi kaks sellist ECO telefoni.

1. Esimene telefon „Automaatvastajaga juhtmeta telefon BeNear, Philips“ (Tootekood: CD1951B/51) kirjelduses on märgitud: Keskkonnahoidlik toode: Vähene voolutarve: < 0,65 W ooterežiimis; Kuni 95% vähem kiirgust laadimisrežiimis; KaitseOmaTervist.ee on seda telefoni oma aparaatidega mõõtnud: kiirguse hulk nii palju küll ei vähenenud, nagu reklaamis kirjas, kuid ta on siiski mõnevõrra parem kui ilma ECO režiimita juhtmeta telefon. 2. Teine telefon „Juhtmeta telefon Perfect sound, Philips“ (Tootekood: CD2801B/RU)
KaitseOmaTervist.ee ei ole seda telefoni testinud.


Vastutust välistav klausel